ette inimest kes on alati olnud kõiges parim, kes ei ole kunagi oma elu jooksul saanud viiest madalamat hinnet - isegi mitte viite miinust. Minna mainekasse ülikooli ja näha seda miinust oma hinde kõrval ja võibolla isegi madalamaid või puudulikke hindeid. See on miski mis paneb neid töötama veel rohkem ja kui nad ei saavuta parimat, siis on see ainult pinge mis jääb nendega. Pinge millega tuleb hakkama saada. Hetkel käib õppimine meeletu tambiga, me läbime kooliprogrammi mis on kohustuslik. Tagasi vaadates mõtleme küll, et gümnaasiumi kõrval oli põhikool lihtne ja oleks pidanud ikka puhas viis olema, aga me ei arvesta sellega, et me alles omandasime uusi asju milles me nüüdseks vilunud oleme. Leian, et haridus on kindlasti vajalik, kuid tuleb arvestada, et iga asja omandamiseks kulub siiski ka aega. Haridus on oluline osa meie tulevikust, aga kas see kui sa kaheksateistaastaselt
muutusid aastatega süsimustaks. Esimesed teated akendest pärinevad Lõuna-Eestis 18. sajandist. Pikka aega olid akende asemel lükandluukidega suletavad avad, kasutati ka seapõit või maokelmet. Klaasaknaid hakati elamutele panema 19. sajandi II poolel. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Savisegu veeti põrandale, tehti veega märjaks ja lasti veidi kuivada. Seejärel lasti põrandat sõtkuda loomadel või lastel ja tambiti põranda pind tambiga siledaks. Talu teine oluline ruum oli rehealune, mis paiknes rehetoa otsas. Rehealuses peksti ja puhastati sügiseti vilja. 19. sajandi keskpaigani hoiti seal talviti loomi, suviti aga vankreid ja põllutööriistu. Rehealust lahutas rehetoast uks, mille kaudu ka suits ahjukütmise ajal välja lasti. 6 TEGELASED Mäeotsa Peeter Pint – vana talunik Anne – tema naine Maie – tema tütar Jüts – tema poeg Erastu Enn – Maie kosilane
Liival võib maksimaalse tiheduse saavutada tema tihendamisel õhkkuivana. Üldjuhul on aga maksimaalne tihedus saavutatav teatud optimaalse veesisalduse juures. Optimaalse veesisalduse määramiseks kasutatakse standardset Proctor' teimi vi selle modifikatsioone. Pinnas tihendatakse mitmesuguse veesisalduse juures, kasutades selleks teatud kindlat energia hulka. Standardsel Proctor' teimil tihendatakse pinnas kihikaupa (kolm võrdse paksusega kihti) 2,5 kg raskuse tambiga, mis langeb 30,5 sm kõrguselt. Tihendamine toimub anumas, mille läbimõõt on 102 mm ja kõrgus 116 mm. Tihendamise järel määratakse tihendatud pinnase kuivmahumass d. Seejärel lisatakse pinnasele vett ja korratakse katset. Saadud andmetel koostatakse graafik d sõltuvuse kohta veesisaldusest (joonis 2.15), millelt saab leida tihendamiseks vajaliku veesisalduse wopt ja antud tihendamisenergia puhul maksimaalse kuivmahumassi dmax. 1,72 dmax 1,70 1,68
Liival võib maksimaalse tiheduse saavutada tema tihendamisel õhkkuivana. Üldjuhul on aga maksimaalne tihedus saavutatav teatud optimaalse veesisalduse juures. Optimaalse veesisalduse määramiseks kasutatakse standardset Proctor' teimi vi selle modifikatsioone. Pinnas tihendatakse mitmesuguse veesisalduse juures, kasutades selleks teatud kindlat energia hulka. Standardsel Proctor' teimil tihendatakse pinnas kihikaupa (kolm võrdse paksusega kihti) 2,5 kg raskuse tambiga, mis langeb 30,5 sm kõrguselt. Tihendamine toimub anumas, mille läbimõõt on 102 mm ja kõrgus 116 mm. Tihendamise järel määratakse tihendatud pinnase kuivmahumass d. Seejärel lisatakse pinnasele vett ja korratakse katset. Saadud andmetel koostatakse graafik d sõltuvuse kohta veesisaldusest (joonis 2.15), dmax 1,72 1,70 1,68 1,66 d 1,64 1,62 1,60