Talv on lühike ja lumevaene, jaanuari keskmine temperatuur põhjaosas -5°C , lõunas 3°C. Sajab 50-150 mm aastas, kõige rohkem (60% sademeist) kevadel. Murgabi ja Tedzeni jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid. Põhilised mullad on kõrbe pruun-, pruunikashallid-, hall- ja soolakumullad. Karakumi põhjaosa on parasvöötme pujusoolaku-, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht- ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit)
levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 3. Uue Testamendi evangeeliumide autorid · Matteuse evangeelium - apostel Matteus · Markuse evangeelium - evangelist Markus · Luuka evangeelium - apostel Luuka · Johannese evangeelium - apostel Johannes 4. Vana ja Uue Testamendi 3-4 müüdi lühikokkuvõte, seos tänapäevaga Põlev põõsas Moosese põõsas, eraldab eeterlikke õlisid, tundub päikese käes nagu põleks. Taevamanna- Tamariski (taime) hangunud mahl Kaljust vee löömine- Kalju sees on veesooned. Kui õigesse kohta lüüa, tuleb vesi välja. Jeesus tõestas oma jumalikku päritolu. Punasest merest läbiminek- (Kõrkjameri) Võimalik, et kuumade suveilmadega auras palju vett ära, see võimaldas mere läbimise. Vesi kahte lehte laiali. 5. Loomisloo ja veeuputusloo erinevad versioonid, nende ühised jooned. Loomislugu 1) Jumal lõi 6 päevaga 2) Suur pauk 3) Hiinlased arvavad, et munast. Veeuputus
Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Karakum Karakumi põhjaosa on parasvöötme puju, soolaku, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid
Umbes selline kirjeldus on ka piiblis, kus seisab, et «Niiluse vesi muutus vereks». Teekond 40 aastat, Kaanan: Kaanan on ajalooline maa Egiptusest põhjas, mis hõlmas Foiniikia ja Palestiina. Mooses Siinai mäel: Seadused olevat Mooses saanud jumalalt Siinai mäel, juhtides iisraeli rahvast rännakul Egiptusest Palestiinasse. Taevamanna: Liikudes läbi kõrbe, sattus Egiptusest tagasi kodumaale minev Iisraeli rahvas Siinai kõrbesse, kus polnud midagi süüa. Tamariski (taime) hangunud mahl. Kuldvasikas: kullast vasikakuju, mida iisraellased olevat kunagi kultuseobjektina kummardanud. Kui Mooses jääb üles mäele kauaks ajaks, ütleb rahvas: „Me ei tea, mis Moosesega on juhtunud. Tehkem siis endile jumal, kes meid siit maalt välja viiks.”„Hea küll,” ütleb Moosese vend Aaron. „Võtke oma kuldkõrvarõngad ja tooge need mulle.” Kui rahvas nii teeb, sulatab Aaron need ära ja teeb sellest kuldvasika
annaabi.ee 
