Ka tüdruk, ei tahtnud teise poisi ees Ulrichiga sõpradeks saada. Selline saatusevingerpuss võib tihti meelde tulla ning siis käitutakse teisiti ja ehk julgetakse ka midagi teisiti teha. Päevik Marion oli läinud oma õe noormehele jaama vastu. Igal reedel tuleb Edi Berliinist ehitutöödelt uuest linnaosast. Ükskord saab ta ka ise sinna korteri, koos Elleniga. Siis noormees enam ei tule, siis on ta Elleni mees ja elab tamaga kahekesi. Koju minnes võttis Edi Marionil käe alt kinni. Tüdruk oleks tahtnud end veel rohkem tema vastu suruda. Kodus on kõik tavaliselt, välja arvatud see, et Marion peab oma magamis riietega emaisa tuppa minema. Seekord ta ei tassi neid, las Edi magab elutoas diivanil ning mitte koos Elleniga Marioni toas. Õdede vahel käis sõnatu võitlus. Ellen viib ise õde magamisriided teise tuppa. Tagasi tulles on tal imestunud nagu peas. "Marion on armunud, ta on Edisse armunud."
Varsti suri ära. Süüa ta ei saanud ja tööd ka mitte, käis paljajalu ja köhis verd. Isegi lapsed mõnitasid ja sõimasid teda. Läks karjuse juurde tööle, vahel sai isegi süüa. Isegi ema matustel pastor sõimas. Mõskin andis talle raha ja suudels, lapsed nägid ja naersid. Ta hakkas lastega rääkima ning need hakkasid Mariesse normaalselt suhtuma. Siis hakkasid nad teda armastama, kuid neil keelati tamaga kohtumine. Lõpuks suri ta ära, kuid lapsed käisid tal külas ja armastasid teda. 10. Rogosini kodu külastus Tuli koos lärmaka kambaga, natuke napsused. Üksi poleks nad julgenud nii sisse tulla, kuid kambana olid julged. R. Hakkas rääkima, kui palju raha tal on ja et Ganja on ainult rahast hvitatud ja pakkus talle 3000 rubla N eest. N'le pakkus ta 100000 rubla, Varja kutsus N kõlatuks, N hakkas ära minema ja Ganja tahtis õde lüüa. 11. Mõskini eesli lugu
Poise hammustuse puhul, üks või mõlemad kalad, haarab teise kala poistest 15-20 sek samal ajal rebides neid, samal ajal kui tiiva hammustuse puhul, üks kala kiiresti keerab pead ning hammustab teise kala uime, ning hoides sealt kinni mitu minutit. Ainult sellistel agressiivsematel kokkupõrgetel, kus hammustatakse üksteist kasutavad mõlemad kalad ka oma elektrilaengut vastase peal. Kui ollakse vastamisi suurema sissetungijaga kui on toiduks olev kala, siis elektrisäga ei tee tamaga enam sama avatud suuga ja külgede näitamise vaatemängu, vaid kasutab lühiksesi elektrielundi laenguid, millest piisab sissetungija eemale peletamiseks. ELEKTRIANGERJAS (ELECTROPHORUS ELECTRICUS), Elektriangerjas (Electrophorus electricus), on elektri kala, ning ainuke liik Electrophoruse perekonnas. Ta on suuteline võimsa elektri shoki tootmiseks, mida ta kasutab nii küttimisel kui enesekaitseks. Ta on tippkiskja Lõuna Ameerika piirkonnas. Hoolimata oma nimest, ei ole ta
ja vedrupendli puhul?) 3. Mis on sundvõnkumised? 4. Mis on vabavõnkumised? 5. Mis on sumbuvad võnkumised? 6. Mis on võnkliikumist iseloomustavad suurused? 7. Mis on Amplituud? 8. Mis on hälve? 9. Mis on täisvõnge ja mis poolvõnge? 10. Mis on matemaatiline pendel, tema võnkumisseadus? 11. Mis on resonants? Laineline liikumine. Kui keskkonnas asetsev keha näiteks selle seskkonna üks osake võngub harmooniliselt, siis ta mõjutab tamaga kokkupuutes olevaid keskkonna osakesi jõuga, mis mõjuba sama seaduse järgi. Selle jõu mõjul tõmmatakse keskkonna osakesed sama seadusega sundvõnkumisse. Kuna keskkonna osakeste vahel on teatud sidemed jõudude näol, siis niisugune võnkumine levib keskkonnas teatud kiirusega V (u). selle väärtus sõltub keskkonna omadustest. Def. Võnkumiste levimist elastses keskkonnas nimetatakse laineliseks liikumiseks.
KINESFÄÄRI KAARDID (PLAANID) Sfäär, mis jääb tantsija ümber ja tema liikumisulatusse, on KINESFÄÄR. Psühholoogid kutsuvad seda ka personaalseks ruumiks, mis kuulub individuaalsusele ja mis on talle nii isiklik nagu ka ta oma keha. Sotsioloogid kutsuvad seda ka territooriumiks, mida kaitstakse sissetungide eest või jagatakse kutsutud külalistega. Iga kinesfäär asub eraldi üldises ruumis, milles võib asuda korraga mitu kinesfääri. Iga tantsija kinesfäär jääb tamaga ja liigub koos temaga, kuhu iganes tantsija ei läheks. Igal kinesfääril on tsenter (keskus), igal tantsijal on keskus- tsenter. Eri suundades energia voolab välja sellest tsentrist läbi liikumise ja fookuse. Energia võib liikuda ükskõik kuhu, kuid ta eelistab teatud suundi. Esiteks -vertikaalset -tajudes liini (sirget) läbi lülisamba, üles lõpmatusse ja alla põrandasse, raskusesse. Tasakaal sõltub nende peamiste suundade tajumisest.
annaabi.ee 
