Balakirevi muusika Balakirev oli tuntud sellepärast, et ta võttis alati kaua aega oma teoste lõpetamiseks. Näiteks lõpetas ta ühte oma sonaati peaaegu 50 aastat. Sellest hoolimata suutis ta oma eluajal kirjutada palju teoseid. Ta kirjutas palju rahvamuusikat. Tema loomingusse kuulub veel kaks sümfooniat, kaks sümfoonilist poeemi, neli avamängu ning palju klaveriteoseid. Tema sümfoonilist poeemi "Tamaara" peetakse üheks vene rahvusliku muusika verstapostiks. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas Balakirev klaverifantaasiaga "Islamei". Lugu sai niivõrd hea et isegi Ferenc Liszt oli teosest lummatud ning esitles seda oma õpilastele. Tema mõju vene muusika organiseerimisel andis talle kohe uues liikumises. Ta oli küll üks muusika kooli asutajatest kuid ta oli tugevalt vastu nendele muusikavaadetele mis tekkisid 19. sajandi algul. Ta üritas oma muusikavaateid viia oma õpilasteni
Vene romantilise poeemi tippteosteks kujunesidki kaks Lermontovi poeemi: "Mtsõri" ja "Deemon". Kaukaasia-ainelistest on tuntuim "Jooksik". Poeemi "Deemon" ( 1829-1841) kallal töötas Lermontov aastaid. Tease aluseks on piiblilegend oma mässulisuse pärast taevast pagendatud kurjusevaimust. Deemon astub oma ettemääratud saatuse vastu, lootes maise armastuse läbi ümber sündida, vabaneda kurjusest ja surematusest. Deemoni võlub ära maise kaunitari, gruusia vürstitari Tamaara ilu. Neiu peigmees on lahingus surma saanud ja Tamaara laseb end nunnaks pühitseda, et pääseda kurja vaimu kiusamisest. Deemon saab ta sealtki kätte ning võrgutab neiu oma armastuse jõuga. Tamaara sureb Deemoni sülelustes. Ingel viib tema hinge taevasse ja Deemon jääb taas üksinda. Poeemi nimikangelane on mässaja, kes valib õnne asemel kannatuse, kuid tema mäss on egoistlik. Deemoni katse oma ülevust säilitades üksildusest välja murda on traagiliselt lootusetu.
Keskendus oma põlvkonna lüürilisele kirjeldamisele nt. poeemidest on tuntud veel "Mõtisklused" (1838, mõistab hukka oma põlvkonna, kes liiga palju teab ja liiga vähe usub), "Laul noorest opritsnikust ja uljast kaupmehest Kalasnikovist", "Kodumaa" (kõige parem rahvalikkuse kehastus luules L.l, teeb vahet tõelisel isamaaarmastuse ja kroonupatriotismil), "Mtsõri" (1839) ja "Deemon" (Deemoni võlus ära maise kaunitari, gruusia vürstitari Tamaara ilu. Tema peig on lahingus surma saanud ja ta laseb end nunnaks pühitseda, et pääseda kurja vaimu kiusamisest, kuid Deemon saab ta sealtki kätte ning võrgutab ta oma armastuse jõuga. Tamaara sureb tema süleluses. Ingel viib ta hinge taevasse ja Deemon jääb jälle üksi). "Meie aja kangelane" '38: 19.saj psühholoogilise realismi põhiteoseid, peategelane ei ole erandlik isiksus vaid omab oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psühholoogilisi jooni
annaabi.ee 
