Oluline on ka see, et need asuksid rühmiti üksteise lähedal, nii et nende vahekaugus ei ületaks 500 meetrit vahemaad, mida harivesilik suudab maismaal läbida. Peale veekogude vajab harivesilik ka maismaa- elupaiku ning sobivaid talvituskohti. Suve teisel poolel võib harivesilikke näha kuival maal, kus nad päeval peituvad kivide, puurontide või kändude alla või poevad samblasse. Välja toituma tulevad nad alles ööhämaruses. Talvituspaikadena eelistavad harivesilikud mitmesuguseid urge, kännualuseid ja kivikuhilaid, kuid sageli võib neid leida ka keldritest. Harivesilikud toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, putukad) aga ka selgroogsetest (konnakullesed, vesilike vastsed, kalamaimud) keda õnnestub kätte saada. Enamus saakloomi on suhteliselt aeglased. Vees on võimelised püüdma ka kiiremaid objekte. Erinevalt päriskonnadest on ka vastsed röövtoidulised süües erinevaid väikeselgrootuid.
klammerdunud pisipoja(d) saagijahile kaasa, natuke suuremad järeltulijad aga jäetakse varjepaika ning emad käivad neid öösel imetamas. Poegade areng on üsna kiire: noored nahkhiired saavutavad täiskasvanu suuruse umbes ühekuuselt ning oskavad selleks ajaks ka korralikult lennata. Poegimiskolooniad lagunevad hiljemalt augustis. Suguküpsuse saavutavad nahkhiired 12aastaselt Kõik Eestis elavad nahkhiired on looduskaitse all. Kuna loomad kasutavad tihti varje või talvituspaikadena inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad. Suur tÄnu tähelepanu eest
ema enda külge klammerdunud pisipoja(d) saagijahile kaasa, natuke suuremad järeltulijad aga jäetakse varjepaika ning emad käivad neid öösel imetamas. Poegade areng on üsna kiire: noored nahkhiired saavutavad täiskasvanu suuruse umbes ühekuuselt ning oskavad selleks ajaks ka korralikult lennata. Poegimiskolooniad lagunevad hiljemalt augustis. Suguküpsuse saavutavad nahkhiired 1-2-aastaselt. Kõik Eestis elavad nahkhiired on looduskaitse all. Kuna loomad kasutavad tihti varje- või talvituspaikadena inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad. *** Suurkõrv Plecotus auritus Pikkus: 4,25,1 cm Kaal: 614 g Eluiga: kuni 22 aastat Poegade arv: 12 Klass: imetajad Mammalia Selts: käsitiivalised Chiroptera Sugukond: nahkhiirlased Vespertilionidae Eestis elavad nahkhiired: Tiigilendlane Myotis dasycneme Veelendlane Myotis daubentoni Brandti lendlane, Myotis brandtii Habelendlane Myotis mystacinus Nattereri
ehitada suured maa-alused süsteemid valmisid Vitil, Humalas, Vääna-Postil, Laagris ja Irus (Masing, 2008). 2 Nikolai II- Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Valitses aastatel 1894-1917. 28 2.2 Laagri nahkhiirte talvituspaik Uurimused on näidanud, et Tsaar Nikolai II käskudel ehitatud Peeter Suure Merekindluse süsteeme hakkasid nahkhiired kasutama talvituspaikadena. Nahkhiirte talvituskolooniaid Laagri positsiooni käikudes on teada juba aastast 1947. Esimesi uuringuid tegi 1948. aastal August Mank. Nahkhiirte loenduses toimusid ka aastatel 1979-1990, kui uuringuid viis läbi nahkhiirte teadlane Matti Masing (Masing, 2008). Kuni aastani 2004 ei olnud uuringuid teostatud. 2004. aastal alustas uuringutega uuesti Triinu Tõrv, kes on teostanud neid aastani 2009. Tabel 1. Varasemate loenduste aastad ja teostajad Pääskülas.
annaabi.ee 
