Söögimajade juures nokapoolist hankinud tihased on pakutava pekitüki vastu huvi kaotamas. Nemadki tunnetavad kevade lähenemist ning lasevad üha sagedamini kõlada kevadiselt rõõmsana kõlaval ,,sitsikleidil". Rongapaarid teevad oma mängulendu ning valmistuvad pesaehituseks. Ka käbilinnud hakkavad juba küünlakuul pesitsema. Märts Märtsikuu on talve murdumise märgiks. Esimesed rändlinnud on oma Lõuna-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt tagasi jõudmas. Põldudel võib kohata hulgaliselt laulu- ja väikeluiki ning esimesi haneparvi. Ka meil talve läbi kohal olnud lindude käitumises muutub märtsis paljugi. Varahommikuti võib meie metsades kuulda trummipõrinat meenutavat häält. Need on rähnid, kes nokaga imekiirelt vastu kuivanud puuoksa lüües oma pesitsusterritooriumeid tähistavad. Tuulevaiksetel õhtutundidel võib aga metsaveerelt kostuda salapärast huikamist
kartlik lind. Eriti huvitav on tema laulu ja lennu kombinatsioon: kiur tõuseb puuoksalt, enamasti ladvalt, õhku järjest kõrgemale ja kui ta on peaaegu kõrgpunkti jõudnud või hakkab just allapoole laskuma, siis alustab laulu. See laul aga on väga katkeline just nagu ta lendki, sageli kaasneb veel saba vibutamine. Oma pesa hakkab kiurupaar ehitama maikuu keskel, see on ligi kuu peale tema saabumist talvitusaladelt Eestisse. Pesa ehitatakse maapinnale rohttaimede varju kuivadest taimevartest, rohulibledest. Oma kujult on see küll lihtne, aga seejuures väga hästi viimistletud. Emaslind muneb mai lõpupoolel 4...6 muna, mida peab 10...12 päeva hauduma. Seejärel kooruvad pojad, kes istuvad vaikselt süüa oodates veel 10...12 päeva. Sel ajal ei tohi metskiuru pesakonda mingil juhul häirima minna, sest muidu võib vanalind selle maha jätta. Kui lõpuks
mõned isendid ka Vahemere laaneosas. Soomlaste poolt tehtud uuringute järgi võib kalakotka rändeteekond olla kuni 12500 km pikkune (Saurola 2003). Euroopa põhja- ja kaguosas pesitsevate kalakotkaste ranne toimub Lõuna-Aafrikasse suundujatel põhiliselt üle Musta mere ja Vahemere idaosa, vähemal maaral üle Gibraltari väina. Subtroopiliste alade ja ka näiteks Austraalia kalakotkad asustavad oma pesaterritooriumi aastaringselt (Poole 1989). Kalakotkad lahkuvad talvitusaladelt märtsis, jõudes põhjapoolseile pesitsusaladele keskmiselt aprilli keskpaigaks. Eestisse saabuvad kalakotkad tagasi aprillis, sageli veel enne veekogude jääkatte alt vabanemist. Randla (1976) andmeil asustavad meie kalakotkad oma pesaterritooriumid keskmiselt 22. aprilliks. Kuna ranne sõltub palju ilmastikuoludest, siis on täheldatud kalakotkaste pesapaika saabumisel märgatavaid erinevusi monel aastal on liigi isendid tagasi juba aprilli alguspäevil
annaabi.ee 
