Selline vahemaa läbitakse mõne päeva kuni nädalaga. Soodsa ilma ja suure tahtmise korral võivad kured lennata puhkamata kuni viissada kilomeetrit. Rändepeatus kestab umbes kaks nädalat. Eesti kured lendavad enamasti Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse või Põhja- Aafrikasse. Peatutakse enamasti pikemalt Saksamaal, Prantsusmaal ning Ungaris. Suurimaks rändekauguseks on seni mõõdetud 3600 kilomeetrit 2005. aastal. [ 4 ] Talvitusaladel viibivad sookured novembrist märtsini. Kokku viibitakse pesitusaladel umbes kuus kuud. Kevad- ja sügisrändel kokku kolm kuud ning talvitusalal samuti kolm kuud. Kevadränne kestab kokku umbes poolteist korda vähem kui sügisränne. [ 1 ] Eestisse saabuvad esimesed sookureparved veebruari lõpus või märtsis. Algul on parvedes vaid 3- 7 isendit, hiljem 18- 23. Parved on palju väiksemad, kui sügisrände ajal. Erinevalt
põld.Veelindudele on hukatuslik merereostus ja eri tüüpi kalapüünised. Rändlindude kaitse on keeruline, kuna selleks peavad koostööd tegema kõik riigid, kust lindude tee läbi läheb. Näiteks Eesti asub suurel Ida-Atlandi rändeteel, mis läbib 75 maailma riiki ja mida kasutab 295 linnuliiki. Rändlindude heaks käekäiguks tuleb tagada turvaline rändetee, säilitada peatumis- ja toitumiskohad ning elupaigad talvitusaladel. 9 KASUTATUD ALLIKAD LINDUDE RÄNNE. Riho Kinks. http://www.eoy.ee/sites/default/files/Lindude_r2nne_www.pdf (26.01.2016) Ritta, ritta, kurekesed! http://www.eestiloodus.ee/artikkel4841_4822.html (02.02.2016) 10
Toitumisalade kvaliteedi langus mõjutab otseselt sigimisedukust. Heas toitumises 6 noorlindudel on suurem tõenäosus ka pärast lennuvõimestumist ellu jääda ja pesitsusealiseks elada. Lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega on väikese tähtsusega ohutegur. Sellist tegevust pole Eestis viimase 20 aasta jooksul tuvastatud. Potentsiaalse tahtliku tapmise oht võib kerkida asustusmaterjali tootvates kalakasvatustes. Probleemiks on lindude küttimine rände ja talvitusaladel eelkõige Etioopias, Sudaanis ja Sahhara lõunaosas. Ka Lõuna-Euroopas on salaküttimine oluline oht. Keskkonnamürkide mõju võib olla Eestis vähemalt keskmise tähtsusega ohutegur. Keskkonnamürgid võivad teatud juhtudel vähendada must-toonekure toidubaasi ja see omakorda vähendab selles piirkonnas toituvate paaride produktiivsust. Elektriliinide tähtsust ohutegurina Eestis ei osata veel hinnata, kuid eeldatavasti see eksisteerib ning on keskmise tasemega
Kui ka nendes tuvastatakse toitumispaikade kui ühe elupaiga komponendi degradeerumine, siis on populatsioon paratamatult hääbumas. Lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine Must-toonekure tahtlikku tapmist ja munade ning poegade pesadest eemaldamist pole Eestis viimase 20 aasta jooksul tuvastatud. Potentsiaalne tahtliku tapmise oht võib kerkida asustusmaterjali tootvates kalakasvatustes. Probleemiks on lindude küttimine rände ja talvitusaladel. On viidatud CITESi konventsiooni rikkumiste potentsiaalsele ohule pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Võimalike kuritegevuse objektidena on nimetatud enamikku I kategooria kaitsealuseid liike, sh must-toonekurge. Seni pole olulist kuritegevuse kasvu selles osas märgata. Euroopa spetsialistid on juhtinud tähelepanu ohustatud ja haruldaste liikide pesitsuskohtade info konfidentsiaalsuse nõudele (Eurogroup Against Bird Crime). Keskkonna mürkide mõju
annaabi.ee 
