kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt eoste kaudu.(taimed) kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehasiseselt, kahe elusolendi vahel. (imetajad) elupaik- tähendab kohta või kohatüüpi, kus mingi organism või populatsioon looduslikult esineb.(rohumaad, sood, metsad) keskkond- on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.(looduslik keskkond, ökoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond) areaal- levila, on mingi liigi isendite esinemisala.(pesitsusala, talvitusala) algtüüpide lahknemine- geen- on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivus tegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu, DNA lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni.(alleel) kohastumine- organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega. (organismide kohastumine) divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) mitmekesistumine- on looduse mitmekesisus.
teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas. 2. Akste LK ala, metsakuklased, tuhatkond pesa, 2m kõrgused 3. Piusa koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4. Mooste mõisakompleks üks hooneterikkamaid Eestis. Fototurismikeskus, Põhikool, Linakoda, Külalistemaja. 5. Värska Setomaa keskus, Tsäimaja, Seto Talurahvamuuseum. Võru maakond 1. Haanja Suur-Munamägi, vaatetorn, all pood, kohvik 2. Rõuge ürgorg Tuntuim org on Ööbikuorg, 7 järve, Rõuge Suurjärv, oru nõlval külastuskeskus ja vaatetorn. 3. Urvaste Püha Urbanuse kirik, Urvaste ürgorg, linnamägi, Tamme-Lauri Tamm
13. Pruun-suurkõrv ehk suurkõrv lk 21-22 14. Põhja-nahkhiir lk 23-24 15. Piusa matkarada lk 25-28 16. Kokkuvõte lk 29 17. Kasutatud allikad lk 30 1. Sissejuhatus Piusa koobastiku looduskaitseala on loodud kaitsmaks Piusa liivakivikoopaid kui Eesti, aga ka Baltimaade suurimat nahkhiirte talvitusala. Koopad võeti kaitse alla 1981. aastal, looduskaitseala moodustati 1999. aastal. Kaitseala pindala on 46 hektarit ja siin leidub sobilikke elupaiku lisaks nahkhiirtele ka mitmetele teistele haruldastele loomaliikidele- siin elavad kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Piusa koopad on tegelikult kunagised klaasiliiva ehk kvartsliiva kaevandamiseks rajatud käigud. Ehituselt on tegu ristuvate ning paralleelsete koridoride süsteemiga, mille käike
Paljude liikide, näiteks suurimetajate koduala on avalikkuse eest saladuses. Seetõttu ei ole neid ka nii suur, et ei mahu ühelegi meie kaitsealale. Rääkimata keskkonnaregistris ega maa-ameti geoportaalis, kuid rändlindudest, kes vajavad eluks pesitsuskohta, talvitusala ja igale maaomanikule antakse täpset teavet tema maal rändepeatusteks sobilikke maastikke nende kahe vahel. Ja kehtestatud piirangute kohta. me ise vajame oma aeda tolmeldajaid putukaid, aga kaugel kaitsealal elavatest kimalastest pole meie viljapuudele kasu
annaabi.ee 
