RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õlija söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest.Rapsi nimetus õlikaalikas on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikaga.On üheaastane kultuurtaim. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik(varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem Suvirapsi külvatakse kevadel, ta on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55-65 päeva pärast külvi. Koristada tuleb rapsi õitsemise algul, sest suvirapsi varred hakkavad varsti puituma Rapsi päritolust tekkis palju küsimusi, paljud teadlased arvavad, et rapsi päritoluks on Vahemere keskus. Eristamine: Juured on kuni 3 cm paksud, Vars on püstine ja ümardatud
sirgekskasvamist. Püramiidjate kadakate, küpresside, juga- ja elupuude juures vajab mitmetüvilisus varakult korrigeerimist, seda tehakse vertikaalse kasvusuunaga kõrvalokste kärpimise teel. Taimekahjurite tekitatud kahjustused võivad olla taime ebanormaalse arengu põhjuseks. Väärmoodustised lõigatakse ära. Ka talvel tekkinud vigastused, näiteks okste rebenemised lumerohketel talvedel, tuleb parandada lõikamise abil. Ebasoodsate talvitumistingimuste korral võivad okaspuude okkad ja oksad tõmbuyda pruuniks. Kahjustatud oksad lõigatakse ära alles siis, kui kogu kahjustuste suurusest on saadud ülevaade. Ronitaimed Ronitaimed ei nõua ulatuslikku ja regulaarset lõikamist. Sellel üldreeglil on siiski üks erand, nimelt suureõielised elulõngasordid, mis kasvatavad õisi esimese aasta võrsetel. Lõikamine seisneb eelkõige taime liiga tihedaks või rääbakaks muutunud vanemate okste ja väätida harvendamises
aasta 1. jaanuaril. 174 cm --2005.a.jaanuari maksimum. -92 cm -- absoluutne miinimum 1996. aasta 6. septembril. Tuule mõju arvestades on miinimumrekord 121 sentimeetrit sama aasta 16. septembrist. (Järvet, 2002, Saar, 2005) Madal veetase ja selle tagajärjed Võrtsjärve kalastikku mõjutavatest looduslikest tingimustest on üks olulisemaid veetase. Erakordselt suured muutused veetasemes (keskmine amplituud 137 cm, absoluutne 314 cm) mõjutavad kalade arvukust kudemis- ja talvitumistingimuste ning toidubaasi kaudu. Kõige enam sõltuvad Võrtsjärves aasta keskmisest veetasemest haugisaagid. Kõrgema veeseisuga aastatel on reeglina latikasaak suurem kui madala veega Kõrgveeperioodidel suurenevad ka põhjapoolse päritoluga ja jahedamat vett eelistavate lutsu ja peipsi tindi arvukus. Koha kudemine õnnestub sagedamini madalaveelistel aastatel. Tindi ja samasuvise koha põlvkonna arvukus on esimesel eluaastal väga tugevas pöördvõrdelises
nootkatensis) ning tömbilehist ebaküpressi (C. obtusa), mis mõlemad on külmahellad ning peavad vastu ainult kollektsionääride aedades, kes pühenduvad igale liigile sobiva talvitumiskeskkonna loomisele. Paljud külmaõrnad ebaküpressisordid aga on siiski sedavõrd dekoratiivsed, et leiavad tänapäeval kasutamist istutatutena konteineritesse, millega dekoreeritakse terrasse, rõdusid, peasissekäikusid ning mõnel juhul kasutatakse neid ka sisehaljastuses. Talvitumistingimuste loomine sellistele konteinerkompositsioonidele on keerukas. Siin võiks olla teenimisvõimalus haljasalade hooldusfirmadele või puukoolidele, kes viiksid taimed sügisel talvituma, hooldaksid ja kujundaksid seal neid vastavalt vajadusele ning toimetaksid konteinerid kevadel tagasi oma kohale. 3.10. Perekond mikrobioota - Microbiota Eestis veel viimastel aastakümnetel haruldane olnud, kuid nüüdseks jõudsalt levima hakanud
annaabi.ee 
