• ‘Gloria Dei’ – Euroopa kuulsaim suureõieline roos, õied sidrunkollased õrnroosa äärisega, talvitub hästi ja vähenõudlik • ‘Kardinal’ – vanem tumepunane lõikeroos Roosisordid • ‘Konrad Henkel’ – tumepunane, eelmisest suuremate õitega, talvitub rahuldavalt, armunute kinkeroos. • ‘Queen Elisabeth’ – vastupidavuse poolest ajatu peenraroos, õied vanaroosad, lehestik tumeroheline ja terve, hea talvitumisega • ‘Secret’ – õied puhasroosad, südamik heledam, peene teeroosi lõhnaga • ‘Variety Club’ – väga huvitava värviga, kollasest kirsipunaseni, külmakindlus hea Roosisordid • Floribundroosid – ‘Amsterdam’ – leekivate oranzpunaste õitega, talub vihma, tuult ja hea talvitumisega • ‘Europeana’ – veripunaste rosettõitega vana sort, hea talvitumisega • ‘Eurostar’ – tumekollaste antiikroosi meenutavate suureõieliste õitega roos,
Nisu Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 paljasteralist (valmimisel eralduvad terad sõkaldest) nisuliiki harilik e. pehme nisu ja kõva nisu; Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte kuna kõva nisu vajab kasvuks kuivemat ja mandrilisemat kliimat. Nisul esinevad nii tali- ja suvivormid. Suvinisu kasvupind oli 2010. a. meil ~80 000 ha, talinisu ~41 000 ha. Talinisu annab reeglina suuremat saaki kuid suvinisu kasvatamisel jäävad ära talvitumisega seotud riskid. Eesti nisu sisaldab keskmiselt 9...15% proteiini, kleepvalku on terades 25...40%; toorkiudu 2...3%, rasva ~2% ja tärklist ~65%. Nisu kasutatakse toiduviljana (leib, sai, kondiitritooted, pastad, manna jm) ning viina ja õlle valmistamisel; oma suure proteiini- ja väikese toorkiusisalduse tõttu sobib ta hästi ka jõusöödasegudesse. Kasvunõuded Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui talirukis. Hästi karastunud talinisutaimed taluvad külma -20...-25°C
fjordiräim, põhjalahe jääräim- kõik erinevad üksteisest selgroolülide ja kiilusoomuste arvu poolest.). Peale nende vormine on olemas veel kiirekasvuline hiidräim, kes toitub suurematest koorikloomadest ja kaladest. Sügiskuduräime seas on eristunud suure- ja väiksesilmalisi vorme. Räim on pelaagilise eluviisiga kala, kes hoidub parvedesse. Tema jaotumus mere erinevates osades ja mitmesuguste veekihtides on tihedasti seotud toitumise, sigimise ja talvitumisega, olenedes mitmesugustest välisteguritest, esmajoones temperatuurist ja valgusest. Talvitumise ajal koonduvad räimed põhjalähedastesse veekihtidesse, mis sellal on kõige soojemad. Niisugused koondised esinevad mere avaosas, Soome lahes, Riia lahes ja ka sügavamates fjordides. Kevadel siirdub kevadkuduräim kudemiseks rannikulähedastesse madalamatesse vetesse, mis soenevad kõige kiiremini. Ta koeb liivasel,
annaabi.ee 
