pesas maha jahtuda (Kotkaklubi, 2011). Musträhn (DRYOCOPUS MARTIUS) on Eestis üldlevinud ja suhteliselt sage haudelind, kes pesitseb eelkõige suurtes okasmetsades ja männisegametsades, eriti kõrgetüvelistes hõredates männikutes ja raiesmike läheduses. Pesakoopa raiub enamasti haava- või männitüvesse, vähem teistesse puudesse (Renno, 1993). Teder (TETRAO TETRIX) on teder regulaarne haudelind ja talvituja. Pesa paikneb maapinnal taimestiku varjus. Valgeselg-kirjurähn (DENDROCOPOS LEUCOTOS) on Eestis aastaringselt esinev ja kasvava arvukusega sage haudelind, kes eelistab niiskeid lehtmetsi. Järvedes võib kohata näiteks Sarvikpütti (PODICEPS AURITUS), kes on väiksearvuline haudelind. Sarvikpütt pesitseb eelkõige madalaveelistel taimestikurikastel sisevetel ja lahesoppides, enamasti mõnepaariliste kolooniatena. Mõnel pool on liiki leitud ka rabalaugastel
kaugusele. Talvel armastab talvike tegutseda salkades, kus omavahelised riiud ja tülid on üsna sagedased. Toitu otsib talvike ainult maapinnalt ning ta sööb peamiselt seemneid ja marju. Putukaid tarvitab vaid pesitsusperioodil. Talvikese laul on lihtne ja ühetaoline, ta kordab pikalt üht ja sama silpi "tsiitsiitsii...". Rahvasuus on tõlgendatud tema laulu lausega "siit siit siit saab Rii-ga". Ränne Rändlind või talvituja. Saabub meile märtsis, lahkub septembris-oktoobris. Toitumine Toitub peamiselt taimeseemnetest, vähemal määral ka marjadest. Pesitsusajal toitub putukatest. Toitu otsib eranditult maapinnalt. Pesitsemine Pesa rajab maapinnale, harvem tiheda okaspõõsa võrasse kuni 1,8 m kõrgusele. Kurn on täis aprilli lõpuks ning selles on 4...5 muna. Suve jooksul pesitseb 2 korda, teise kurna muneb juuni lõpuks või juuli alguseks.
ruumi, kestab haudme hoogne areng kuni sügiseni. Seoses haud- • hea kärjeehitaja me varajase ja kiire arenguga kasvavad pered ruttu tugevaks, mis • meevarud paigutab pesa peale võimaldab meie tingimustes peresid paljundada varakult ja saada • saab hakkama korjepausidega rohkem toodangut. Varajane kiire areng võib osutuda aga ka mii- • Eesti oludes hea talvituja nuseks, sest kui pere saavutab oma maksimumtugevuse liiga vara enne peakorjet, on tulemuseks sülemlemine, mille tõttu mesinik Puudus: kaotab perede toodangus. • suur sülemlemistung 30 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 31
ööliblikad jms, olles võimeline püüdma ka lehestikust ämblikke (MacDonald, Barrett, 2002). Elupaigaks valib habelendlane lagedad niidud ja metsamaastikud veekogude läheduses. Rohkesti leidub neid ka hoonetes (MacDonald, Barrett, 2002). Talvitumiseks sobib habelendlasele maa-alused koopad ja kaevandused. Sobivaks talvitumistemperatuuriks on (1ºC )-(5ºC) ja suhtelisaline õhuniiskus 85-100 % (Masing, 2001). Habelendlane on haruldane talvituja Eestis. Teada on vaid üksikud leiukohad Lääne- ja Kagu- Eestis. Talvitumas on habelendlasi leitud ka Hiiumaalt (Masing, 2001). 1.3.5 Tõmmulendlane (Myotis brandtii) Tõmmulendlast (Myotis brandtii) tuntakse kirjandusandmetel ka brandti lendlasena. Suuruselt on tõmmulendlane väike. Tema pikk karv on alusel tume- hallikaspruun. Selgmisel poolel on karvkate heledam kui habelendlasel (Lisa 3, Foto 4). Tõmmulendlasel on see helepruun ja mõnikord kuldse läikega
annaabi.ee 
