Vastupidises suunas toimub tühisõit, inimeste vedu ja muud majanduslikud veosed. Sellega seoses ei ole transpordi kasutamine maksimaalne ja veokulud veoühiku kohta on suured. Loetletud metsatranspordi iseärasused tingivad lageraiete kontsentreerumist, tuleb valida kõige kohasemad transpordi viisid jne. 29. Puidutranspordi klassifikatsioon teeosa, veojõu energia allika ja liikuva koosseisu järgi. Teeosa ehituse järgi jaotatakse metsaveoteed järgmiselt: 1) lumeteed lihtsaimad talveteed auto- ja traktori veojõuga; 2) jääteed täiuslikumad talveteed auto- ja traktori veojõuga; 3) pinnasteed aastaringseks kasutamiseks, sageli tahke pinnasega profileeritud ja tihendatud; 4) maanteed kruusa- ja kiviprügikattega; 5) puitrööbasteed, olenevalt millist materjali on kasutatud rööbaste ehitamiseks, kas poolpalke või prusse, siis nimetuseks ka kas poolpalktee või kilptee; 6) teed raudbetoon- või betoonplaatidega; 7) raudteed vastavalt rööpapaari vahekaugusele;
Laps: Aga kus su pähklikott, piparkook ja süldipott? Vares: Pähklid oravate tares, kooke üldse ei söö vares. Laps: Ei söö kooke? Küll on nali Kus su näärivorst ja kali? Vares: Kaljaks vesi allikas, vorstiks kapsajuurikas. Laps: Kui sa, vares, pühi pead, kas ka näärilaulu tead? Vares: Kelle laul veel vahvam saaks Minu laul käib -- kraaks ja kraaks! Nääritaadi ootel Sõitsid saanid, sõitsid reed mööda pikka talveteed, helisesid aisakellad, aisal näärikellad hellad. Ootas Ats ja ootas Mall, oot'sid kaua akna all, aga nääritaat ei tule -- küll on kole, küll on kole! Küll on ootamine pikk, kätte jõuab videvik, enam oodata ei jõua -- kus on nääritaat nii kaua? Juba taevas paistab kuu. Teises toas nääripuu, aga küünlad süütamata, sest et taat veel tulemata... Äkki õue sõitsid reed mööda valget talveteed, helisesid kellad hellad,
Muinasaeg (kivikalmed, linnused; muistsed põllud, asulakohad; hiiekivid, ohverdamis- ja hiiekohad, kirikud, kalmistud, kääpad, lahingupaigad jne.) Mõisaaeg (mõisaaegsed hooned (mõisad (karjamõisad, tõllakuurid, pesuköögid, teenijate majad, moonakate majad), mõisad, pargid, talud, alleed, meierei, viinaköök, põldudemustrid) Talude aeg (heinamaad, karjamaad, põllumaad, talude kompseksid, rehielamud, kaevud, aidad, hütid, talveteed, laudad, külad) Nõukogude aeg (põllustruktuurid, tehaseasulad, kolhooside ja sovhooside hooned, tehased, kombinaadid, korterelamud, sillad, alleed jne) Kaasaeg, Postmodernism (kõrghooned, rohealad, üksikelamud jne) Eesti maastike kujunemisest Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine. Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis mandrijää lahti paekalda ja rändpangas kandus kilomeetreid eemale
annaabi.ee 
