Rühm, kes oma lumehelbe valmis saab, võib käärid tagasi kappi viia ja tekitatud prügi prügikasti visata. Siis palun neil tagasi laua taha istuda ja oodata, kuni ka teised rühmad on lõpetanud. Lisad: MÕTTEID TALVEST REINHOLD KAMSEN LÄKSIN LAIU LUMEVÄLJU, LÄKSIN PIKKI PÕLLURADU. TULI VASTU TUISUTAAT KAASAS PÕHJA LUMESADU. KOSTIS SIHIN, KOSTIS SAHIN, KOSTIS TUME TUULEVURIN, KOSTIS NAGU KAUGUSEST KUMMALINE NUTT JA NURIN. MÕTLESIN: LAS TALVETAAT ELAB ÄRA OMA AJA. KEVADEL TAL MUIDUGI KIIRELT PÕGENEDA VAJA.
Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Ilmaennustused kadripäeva järgi: Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm. Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma. Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki. Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad. Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse. Kadripäeval läheb sügis üle talveks. Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (Andresepäev, 30. november) külmaks teeb. Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar). http://et.wikipedia.org/wiki/Kadrip%C3%A4ev http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kadripaev.php
Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm. o Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma. o Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki. o Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad. o Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse. o Kadripäeval läheb sügis üle talveks. o Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (Andresepäev, 30. november) külmaks teeb. o Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar). · Muud ended ja kombed: o Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
10.klass Kruiisilaev (päkapikud otsustavad laevaga Soome sõita) 11.klass Soome (päkapikud on jõudnud Soome) 12.klass Jõulumaa (päkapikud on lõpuks kohal) KARDINAD KINNI MUUSIKA Parvepoisid Valged jõulud KARDINAD LAHTI Lavale jooksevad päkapikud Mari ja Ants, kellest viimasel on kaelas suur trumm. Mari: Käisid ammu mardid hallid, kadrid käisid oma teed. Tulemas on pühad kallid, rõõmsad jõulupühad need. Ants: Talvetaat toob uue ilma, silub silla üle vee; üle jõe ja järvesilma hiilgab hõbedane tee. Mari: Paiskab lemmetava lume pilvepõuest lendlema; põllukamar must ja tume kattub valge vaibaga. Ants: Igas majas, igas peres kõik on pühi ootamas, lapsed käisid metsaveeres juba kuuske vaatamas. Mari: Tere tulemast Rakke Gümnaasiumi jõulupeole!
.. Enne pühi Igal õhtul enne pühi kes see kõnnib ukse taga? Vaatad välja: trepp on tühi, õu on hääletu ja vaga. Tuled tuppa, jälle kuule: vaiksed sammud, õues kahin, kostab läbi õrna tuule jalaastumise sahin. See on tema, see on tema -- meie armas näärivana, vara varmas hoolitsema, pühi ette valmistama. Pühade tulekul Käisid ammu mardid hallid, kadrid läksid oma teed. Tulemas on pühad kallid, rõõmsad nääripühad need. Talvetaat toob uue ilma, silub silla üle vee; üle jõe ja järvesilma hiilgab hõbedane tee. Paiskab lemmetava lume pilvepõuest lendlema; põllukamar must ja tume kattub valge vaibaga. Igas majas, igas peres kõik on pühi ootamas, lapsed käisid metsaveeres juba kuuske vaatamas. Öösel kuused sosistavad, siis kui paistab kuldne kuu. Noored kuused arutavad, kellest neist saab nääripuu. Varese näärid Laps: Tead ka, vares, vanamees,
annaabi.ee 
