Hästi mäletan veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi kõrval ja kellel sündis tütar, kellele minu ema aitas leida i lusa nime - Bianca. Mänguseltsilisi mul omas korteris siiski ei olnd kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtlesin maja teises otsas elava rätsepm eister Uuseni poja Tõnisega ja vahel juhuslikult muude lastega mitme maja ühisel õuel, kuhu pääses kino Ateen (hiljem "Saluut") vastast. Sinna õuele pidime laduma oma talvepuud, mis pärast riidas kuivamist viidi keldrisse. Keldrist tassis tädi Eva nad üles teisele korrusele ja keldris mängisin vahel lastega peitust. Maja pöönin g jäi mul läbi käimata, mõtlen praegugi vahel, mida seal võis olla ja mul on kahju, et ma seal ei käind. Muudest naabritest on vähem mälestusi. Kõige halvem oli see, kui meie seina taga peeti pidu. Naabritest eraldas meid ainult suletud ja ehk tekiga kaetud vaheuks, nii kostis seltskonna laul
Hästi mäletab veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi kõrval ja kellel sündis tütar, kellele tema ema aitas leida ilusa nime - Bianca. Mänguseltsilisi tal omas korteris siiski ei olnud kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtles maja teises otsas elava rätsepm eister Uuseni poja Tõnisega ja vahel juhuslikult muude lastega mitme maja ühisel õuel, kuhu pääses kino Ateen (hiljem "Saluut") vastast. Sinna õuele pidi laduma oma talvepuud, mis pärast riidas kuivamist viidi keldrisse. Keldrist tassis tädi Eva nad üles teisele korrusele ja keldris mängis vahel lastega peitust. Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on ta saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on ta seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot,
kõrval ja kellel sündis tütar, kellele ta ema aitas leida ilusa nime Bianca. Mänguseltsilisi tal omas korteris siiski ei olnud kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtles maja teises otsas elava rätsepmeister Uuseni poja Tõnisega ja vahel juhuslikult muude lastega mitme maja ühisel õuel, kuhu pääses kino Ateen (hiljem "Saluut") vastast. Sinna õuele pidi laduma oma talvepuud, mis pärast riidas kuivamist viidi keldrisse. Keldrist tassis tädi Eva nad üles teisele korrusele ja keldris mängis vahel lastega peitust. Maja pööning jäi tal läbi käimata, ta mõtleb praegugi vahel, mida seal võis olla ja tal on kahju, et pole seal ei käind. Muudest naabritest on tal vähem mälestusi. Kõige halvem oli see, kui nende toa seinte taga peeti pidu. Naabritest
annaabi.ee 
