Igaga neist olid seotud kindlad kombed. Suuremateks tähtpäevadeks olid jüripäev, 23. aprill, kui aeti välja kari ja algasid kevadised põllutööd, jaanipäev, 24. juuni, mis tähistas kevadiste tööde lõppu ja heinaaja algust, mihklipäev, 29. september, kui saak pidi olema salves ja naised tubaste tegemiste juures, ning jõulud - mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood. Kuigi suvine töökoormus oli tunduvalt suurem, jätkus tegemist talvekski. Naised ketrasid lõnga ja kudusid valmis kangad, mehed käisid metsast palke vedamas ja tegid puutööd. Vanas eesti taluperes valmistati pea kõik vajaminev ise: riided, toidunõud, mööbel, tööriistad. Et asi ilusam saaks, tehti talle kirjad peale. Kirjati kõike, toidunõudest härjaiketeni. Kõige uhkemad tehti kingiks mõeldud esemed: pulmakannud, pruuditoolid, veimevakad, kirstud, koonlalauad, vöömõõgad. Naiste hooleks oli rõivaste valmistamine
Soolakala esmajoones soolasilk oli tähtsamaid eestlaste söögilaual. Värskest kalast keedeti leib, tavaliselt vee ja piimaga, tavaliselt lisati jahutummi, tangu ja kapsast. Vähese vedelikuga kala söödi algul leiva kõrvale, hiljem aga kartuli kõrvale. Veel 19 sajandil oli talurahvale kala olulisem kui liha. Piima kasutati peamiselt toitude keemisel. Toidu kõrvale võeti aga hapupiima. Hapnenud piimal eemaldati pealt koor. Sellest tehti võid. Võid säilitati soolatud talvekski. Talvel olid lehmad pikalt kinni. Lõuna Eestis valmistati hapupiimast ahjus kuumutamisel kohupiima. Tehti kohupiima kattega korpe. Peamiselt tehti Kagu Eestis kohupiima juustu ehk sõira. Ehtsat juustu tehti rannaaladel ja mõisates. Lihtsaim ja vanim magustoit oli leivapudi. Hapupiimase pudistati leivatükikesi ning hiljem magustati suhkruga. Kodulinde kasvatati eelkõige munade saamiseks. Lisaks kanamunadele korjati kevadel metsa ja merelindude mune
tambiti uhmris õliseks jauks, millele lisati pisut vett ja soola, vahel ka herne-, oa- või odrajahuputru, tempi määriti leivale, kasutati leibade täidiseks või käkkide tegemiseks, kuid seda söödi ka paljalt kartulitega. Kanepijahule ohtramalt vett lisades saadi kanepipiim. Loodusest korjatud taimed põldohaka võrsed, nõgeselehed, naadilehed, malts jne olid toidus kõrvalisel kohal. Marju söödi tavaliselt küpsemise ajal kohapeal. Ainult jõhvikaid hoiti toorelt talvekski. Ida-, Lõuna- ja Kagu-Eestis korjati ja söödi palju seeni. Kupatati ja pigistati pressi all kuivaks ning soolati sisse. Kalatoidud Toidulaual on olnud kala üsna oluline. Kõige tavalisem hoiuviis oli soolamine. Silgusoolvesi oli ka tavalisemaid kastmeid, kuhu söömisel leiba kasteti. Kalapüügihooajal käidi sisemaal kala vilja vastu vahetamas. Vahel on soolakalu keedetud ning silku vardas või restil süte peal küpsetatud. Teine kalade säilitamise viis oli vinnutamine, s
annaabi.ee 
