...........9 Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks ,et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada. Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Nagu nimigi ütleb, on ta orava sarnane. Kõigile tuntud oravast on ta pisut väiksem. Karvavärvuse järgi pole aga orav ja lendorav üldse sarnased. Orav on tavaliselt ikka pruun, talvekarvas veidi hallikapoolne. Aga lendorav on aastaringi halli karva, täiskasvanud haava koore värvi. Just haabade otsas see loomake enamasti ringi askeldab ja selline kasukas peidab teda vaenlaste eest kõige paremini. Kui ta juhuslikult peaks meile vastu tulema, siis tunneb ta ära ka suurte mustade silmade järgi, millesse võib lausa ära armuda. Kui lendorav puult puudele hüppab, siis sirutab ta oma külgedel oleva lennunaha välja ja planeerib järgmise oksani
iseloomuga mutatsioonid, mis ei pruugi olla ideaalsed kohastumuse saavutamiseks või geneetiline triiv võib toimida valikusuunale vastupidiselt. Kohastumused ei avaldu võrdselt ja ühetaoliselt. Igas keskkonnas on vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kaelkirjakute pikk kael ja jalad, isashirvede suured sarved. Keskkonnatingimused pole püsivad. Tavalistele tingimustele kohastunud metskitsed võivad ootamatu külma tõttu hukkuda. Talvekarvas valgejänes on kiskjatele lumevaesel talvel hästi näha. Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksikisendeid. Mesilase astlatorked. Vastastikuline kohastumise vajadus: kohastumustega üle trumpamine. Kohanemine: indiviid sobitub elu kestel elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires. Mittepäriliku alusega ja pöörduv (silma pupill, päevitamine, lihasmassi suurenemine, immuunsus).
Väga headel aastatel võib olla kaks pesakonda. Mink on samuti aasta läbi seotud urgudega, mida vajab varjeks. Vaenlasteks saarmas ja rebane. Tüvepikkus: 45 cm; kaal 0,5 - 2 kg Üksikjälg: sarnaneb tuhkru omale www.jahindusinfo.ee Kärp e suurnirk, (ka hermeliin) ja nirk (ei ole jahiulukid) on mõlemad meie kohalikud liigid. Suvekarvas ülalpool pruunid, kõhupoolelt kollakasvalged, talvekarvas mõlemad valged. Kärp on suurem kui nirk, kuid üksikisenditel looduses on suuruse alusel tihti raske vahet teha. Heaks tunnuseks on saba värvus: nirgil on see vastavuses suve- ja talvekarva värvusega, kuid kärbi saba on alati (nii suvel kui ka talvel) musta otsaga. Üksikeluviisiga, valdavalt öise aktiivsusega loomad. Head ronijad ja urgudes-käikudes liikujad (kütivad niiviisi närilisi kärpi on isegi kodustatud näriliste tõrjeks kodudes.
aga jooksuajal ühinevad karjaga. Siis toimuvad kultide vahel vihasesd võitlused ning võitja viljastab kõik karja emased. Probleemid: songivad üles põllumaad Lubatud jahiviisid ja aeg: Pmst aastaringselt. Peamiselt augustis varitsusjaht kaera- ja nisupõldude juures või talvel, kui kasutatakse koera. Lasta ei tohi emiseid. Metskits (Capreolus capreolus) Selts: sõralised Sugukond: hirvlased. Välimus: Sale kiiljas kehakuju. 28-29 kg, õlakõrgus 70-80cm, tüvepikkus 110-130cm. Talvekarvas valge tagumik. Elavad harva üle 10a. Vanematel loomadel on kael rohkem longus, pea vaatab maha. Noorel loomal on pea püsti. Aastasel loomal on nägu tume, mida vanemaks kits saab, seda suuremaks muutub valge ring nina juures, samuti muutub heledamaks ka silmade ümbrus. Nägu muutrub üldiselt heledaks. Levik: Euroopa metskits levib Hispaaniast Volga jõeni. Puudub Islandil, Põhja-Skandinavias ja mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal. Metskitsede ,,päriskodu" on
annaabi.ee 
