teose. Mõningad väärtused muutuvad aastatega tähtsamaks või vähemtähtsamaks, olenevalt ümberringi toimuvast. Lisaks üldistele väärtustele on igal tegelasel teoses omad unistused, millest mõni rohkem ja teine vähem räägib. Kõige rohkem väärtustatakse teoses lihtsa eesti talupoja eluga seonduvaid asju aurukatelt, hobuseid, vilja, talutööd ja üldist töökust, lihtsaid eesti nimesid ja talutoitu. Selleks, et olla austatud mees oma külas, piisas eduka talu taluperemeheks või masinistiks olemine. Lugedes teose esimesest lõigust lauset ,, Katel juba toomata ei jääks, selleks on ta liiga tähtis.", mõistame kui palju peeti lugu aurukatlast selles külas. Hobuseid nimetati teoses püha loomadeks: ,, Hobused on nendele, isegi paksu näoga sulasele, peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele.". Mats Aniluige arvates oleks
peigmees.Pidu peet kas viimaseks käidud talus või külakõrtsis.Seal söödi ära kõik kostiks saadud toiduained ja jagati muud annid.Maha võeti ka maskid.Mõnikord peeti selliseid pulmi mitu päeva. TOIT Mardipäevaks tapeti mõni loom,küpsetati vorsti või verekäkki,pruuliti õlut ja küpsetati karaskit,et jätkuks oma perel süüa ja ka martidele anda. Mardipäeval söödi ka sepikut ka kartuleid ja muud talutoitu. Vanaks mardipäevatoiduks on ka seapea keedetud naeriste või kaalikatega. Laual olid ka kali,õlu,mesi ja õunad. VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED Mart ja Mihkel on vennad ja Kadri nende õde. Mardi-,mihkli-ja kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval. Kui mardipäeval on udu,siis jõuludeks hanged. Mart ripsib riidega,kadri kapsib kasukaga. Ilmad on nüüd juba muutlikud ja külmad.
On ehitanud kõik hooned (aida, lauda, keldri, vankrikuuri, kemmergu), va elumaja, mis on isa ehitatud. Ta pole ei piiblitundmises ega rehkenduses tugev.Ta ei käinud ühegi seltsi juhatuses lorutamas. Taavet Aniluik-Mats Aniluige noorim poeg, sihvakas, parasjagu kondikas, pikatoimeline, kuid mitte just rõõmsa loomuga. Ta on lapsest saati armastanud pliiditule ees peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes vett välja ajab.Ta on söönud talutoitu ja joonud hapupiima. Ta on nagu pehkinud haavahalg, vibalik nooruk. Sai pärats Matsi surma Aiaste peremeheks. Taavet on juba poisikeste saati külarahvale kerglase mulje jätnud. Tal logiseb see kruvi, mis teisi kinni peab. Ta oli ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. Kui ta ennast ilusti riidesse pani, lipsu ette sidus ja halli sametkaabu pähe pani, oli ta nagu dzentelmen. Vahel musitseeris Roosile (64). Ta on uhke mees, kelle turi ei nõtku
annaabi.ee 
