uusaasta ööl peale jahipüssidest ja rakettidest paugutamist. See ootamatu ja õnneliku lõpuga sündmus täitis Jaagu uue jõu ja enenrgiaga. Tormigi justkui oleks vaiksemaks jäänud. Lehvitanud veel torti õgivale koerale käega, asus Jaak uue energiaga teele. Surudes hellalt veinipudelit vastu rinda mõtles Jaak eelseisvale kohtamisele oma pruudi Mariga. Pärast väikest rännakut komistaski Jaak tuttava talu aiapostide otsa. Veel mõned kiired sammud ja juba ta oligi soojas talutoas. Kogu õhtu ei jõudnud Mari ära imestada Jaagu elevust ja õnneliku olemist. Alles pärast rikkalikku õhtusööki kui Mari huvi tundis, et kus siis naistepäeva tort on, kuulis ta jaagu õnneliku lõpuga rännakust läbi tormi. Kevad dieediga alustanud Maril ei olnudski sellest kreemitordi puudumisest sugugi kahju, vaid nad võisid rõõmustada koos naaperküla Saare Talu koera leidmise üle, kõik olid juba arvanud et see koer enam elavate nimekirjas ei ole. Naistepäevapidu Mari juures
iga hetk, et on surma suus. Kuid nad jõudsid kõik tervelt kohale ning pärast kolme kogupauku oli vaenlane põgenemas. Järgmiseks oli plaan vabastada ka Valga. Haavata sai Kohlapuu, kellel ütles hiljem mõistus üles. Samuti ka Ahas. Ahase jaoks oli see viimane võitlus, sest ta oli andnud endast kõik ja keegi ei saanud temalt rohkem enam nõuda. Lahing lõppes edukalt ja sellega oli sõda võidetud. Ärgates järgmisel päeval talutoas, sai ta Tääkerilt teada, et ka Konsap läks. Nüüd, kus sõda oli lõppenud, sai ta minna tagasi Tartu ja hakata uuesti koolis käima. Jõudes koju, nägi ta, et kõik ta toas on endisel kohal, midagi ei olnud muutunud. Perenaine tõi talle vahepeal vennalt saabunud ümbriku, milles oli ühes kirjaga ka raha. Selle raha otsustas Ahas saata postiga oma vanematele. Nüüd läks ta koolimajja ja märkas, et ka seal oli kõik endine, v.a. Langenud kaaslaste tindipotidessse asetatud lillekimbud
on tegelikult eesti talupoja kunagised seltskonnatantsud, mis nüüd pole enam moes. Meelelahutusliku tantsu õhtuid peeti harilikult pühapäeva õhtuti suvel väljas, talvel talutubades. Neil on mitmesuguseid nimetusi: lamakas ehk lämakas, säru ehk särud ehk külasärud, suprik ehk subrik, külapidu, tantsuõhtu ehk tantsud, ball, pitspall ja simman. Enne särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts. Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud: Kõrtsis, talutoas, seltsimajas, lõbud, särud, pidud. Loomulikult olid üleminekud sujuvad ja teatud aja jooksul eksisteerisid erinevad võimalused samaaegselt. Tantsunimesid on Virumaalt fikseeritud väga palju, kuid arusaadavaid tantsukirjeldusi ainult üksikuid: sabatants, kassarii, ingliska, kadrill, krakovjakk, galopp, marss, padespaan jmt. 12 RAHVALAUL IDA-VIRUMAAL Ida-Virumaa rahvalaulud ja -viisid moodustavad osa kogu Virumaa ja laiemalt Põhja-Eesti
Hilda kinkis Ahasele kui rühmajuhile isegi musu, et see ta kooli päästaks. Terve tee kui Ahas ja ta rühm teistele järgi jooksid mõtles Ahas sellest musist. Lõpuks märgati ees veel mõnd enamlast. Tapeti niimõnigi enamlane. Ahas sai ka kuuli õlga. Ja langes seal pikali. Vaenlane tuli veel kallale ka. Ahasele tundus algul et see oli ta oma vend aga õnneks mitte see oli mingi lätlane. Aga rühmakaaslased aitasid teda. Järgmisena mäletab Ahas seda kuidas ta talutoas sängis ärkas. Kõik olid rõõmsad. Langenud oli muidugi Konsap. Aga Ahasega oli kõik korras. Kapten oli tema üle väga uhke sest tänu tema julgusele olid enamlased põgenema sunnitud. Kuperjanovgi oli haavata saanud ja vaevleb. Tal oli raske lahing Paju all. Aga soomlased jõudsid õigel ajal appi. Valga oli juba peaaegu käes homme tuli neilgi sinna liikuda. Ahas oli täitnud oma kohustuse ja keegi ei saanud temalt rohkem nõuda. Nüüd saab varsti koju mõtles vaid Ahas
Hilda kinkis Ahasele kui rühmajuhile isegi musu, et see ta kooli päästaks. Terve tee kui Ahas ja ta rühm teistele järgi jooksid mõtles Ahas sellest musist. Lõpuks märgati ees veel mõnd enamlast. Tapeti niimõnigi enamlane. Ahas sai ka kuuli õlga. Ja langes seal pikali. Vaenlane tuli veel kallale ka. Ahasele tundus algul et see oli ta oma vend aga õnneks mitte see oli mingi lätlane. Aga rühmakaaslased aitasid teda. Järgmisena mäletab Ahas seda kuidas ta talutoas sängis ärkas. Kõik olid rõõmsad. Langenud oli muidugi Konsap. Aga Ahasega oli kõik korras. Kapten oli tema üle väga uhke sest tänu tema julgusele olid enamlased põgenema sunnitud. Kuperjanovgi oli haavata saanud ja vaevleb. Tal oli raske lahing Paju all. Aga soomlased jõudsid õigel ajal appi. Valga oli juba peaaegu käes homme tuli neilgi sinna liikuda. Ahas oli täitnud oma kohustuse ja keegi ei saanud temalt rohkem nõuda. Nüüd saab varsti koju mõtles vaid Ahas
annaabi.ee 
