Seal kogus ennast ning ta määrati tagarindele. Kuid tervis oli juba piisavalt halb. Tema novellid on omamoodi kummalised. Esmapilgul võib seda loomingut lugeda realistlikul tasandil. Juba pealkirjad on väga argised, nt ,,Neljapäev", ,,Küla". Novellid on poeetilised. Mõtted on hüplikud ning seetõttu on raske mõtet jälgida. Novelle läbib inetuse esteetika- poeetiline, ilus inetus. Ta oli siurulastele maskotiks. Henrik Visnapuu (1890- Oli pärit vaesest perekonnast, vanemad olid taluteenijad. Hariduselu oli raske. Koolivennaks oli vahepeal ka Julius Kuperjanov. Õppis Tartu linnakoolis, edasi Saadjärve Ministeeriumikooli pedagoogika klassis. Seal sai tasuta õppida. 1916 lõpetas esternina gümnaasiumi. Edasi läks Tartu Ülikooli õppima (1917). See jäi aga põgusaks, kuna liitus Siuruga ja suhkeldus sellesse. 1917 ,,Amores" 1920 ,,Talihari" Tema jaoks olid luules olulised kõla ja musikaalsus. http://www.nlib.ee/html/expo/kroonikad/sisse.html http://et.wikipedia
1) Linakasvatusest (osa tasuti, ülejäänud võlaks) 2) Põhja-Eestis kartulikasvatus (viin) Rajati põllumeeste seltse põllumajanduse tutvustamiseks Vilja hind langes, kuid lina hinnad olid püsivalt kõrged, sest Lõuna- ja Põhja-Ameerikas oli kodusõda orjanduse pärast puuvill. V TALURAHVA JAGUNEMINE 1) Mõisarahvas majateenijad, mõisasundjad, ametimehed, käsitöölised 2) Külarahvas pererahvas, sulasrahvas, vabadikud ehk popsid ehk saunikud, taluteenijad VI TALURAHVA KOORMISED 1) Mõis teotöö (alates 1849/1856 raharent) nädalategu ja abitegu, naturaalandamine ehk liha, vili, muna jne, rahamaksud 2) Riik pearaha (1738 70 kopikat meestelt), nekruti andmine (1796 sõjaline koormis) vabastatud olid taluperemehed, õpetajad, talupärijad ning kogukondade juhid 3) Kogukondlikud teede korrastamine, magasiniaida ja kooli ehitamine ning muud valla piires tegemist vajavad tööd
6 Agraarküsimus: maarahvastik jagunes 3 suuremaks kihiks: 1) väikesearvuline, ent mõjukas baltisaksa aadel 2) eesti rahvusest taluperemehed 3) maaproletariaat, maatamehed 20. sajandi alguseks jagunes 3. grupp omakorda mitmeks erinevaks kihiks. 1) Kõige madalamal asusid mõisamoonakud, mõisatöölised, kellel puudus põhimõtteliselt eraomandus, nende töötingimused reguleerimata; 2) talusulased ja taluteenijad 3) popsid väiketalunikud, kes rentisid talunike käest tükikese maad. Linnas tööstusproletariaat Rev eesmärgid. Poliitilised: 1) asendada isevalitsus mõõdukama reziimiga 2) tagada rahvale kodanikuõigused, hoolitseda selle eest et venemaal oleksid olemas parlament, valitsus majanduslikud: asendada varakapitalistlik stiihia korrastatud kapitalismiga; agraarreform rahvuslikud: tagada eestlastele võrdsed võimalused ja õigused balitisakslaste ja teistega 10.09
annaabi.ee 
