korrektne enesehinnang, tööoskused, kirg oma töö vastu, haridus, kompetentsus, aeg, energia, vastupidavus ja tervislik eluviis. Need tegurid mõjutavad otseselt inimese toimetulekut tööga ning seda, kui palju inimene laseb end tööasjadest mõjutada ja häirida. Stressikäitumise abinõude omandamine on tähtsaks sammuks inimese arengus ja tema küpsemises. Stressiga toimetulek tähendab kontrolli säilitamist olukorra üle ning stressi hoidmist talutavates piirides. Samuti tähendab see enesetunde, eneseusalduse ning sotsiaalse toetusvõrgu säilitamist. (Jürisoo 2004: 173-174) Põhimõtteliselt on olemas kolm stressikäitumise viisi (Teichmann 2002: 5) 1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine. Probleemile suunatud stressikäitumise meetod seisneb probleemi mõjutamises. Probleemile
varieeruvus. •Varieeruvuse aluseks on fakt, et ei ole olemas kaht täpselt samasugust asja. •Alati on olemas suuremad või väiksemad erinevused materjalide vahel, tootmistingimustes, mis tekitavad juhuslikke kõrvalekaldeid toodete parameetrites. •Seda juhuslikkust ei ole võimalik täielikult kõrvaldada, kuid saame seda vähendada ja kontrolli all hoida. •Stabiilse tootmisprotsessi korral on varieeruvus talutavates piirides, mis tähendab seda, et praktiliselt asub kogu toodang etteantud tolerantsivahemikus ja on selles mõttes kvaliteetne. Ühised/juhuslikud/kontrollimatud põhjused “chance causes” on ajas stabiilse ja püsiva iseloomuga ning nende põhjustajaks on kõikvõimalikud väikesed juhuslikud tegurid nagu: •tühised erinevused materjalides •minimaalsed muutused tootmistingimustes •erinevused töölise korduvates liigutustes
· Küll on leitud, et kui inimesed leiavad teise surmas mõtte edasi elamiseks, paraneb nende immuunreaktsioon ja üldine tervis (Taylor, Kemeny, Reed, Bower, & Gruenewald, 2000) Stressi õpitud ohjeldajad · Horowitz (1979) väidab, et stressile vastu pidamiseks peame suutma vältida igapäevaste stressorite ülekaalukat survet ja tegelema erinevate kontrollioperatsioonidega, mis lubavad meil stressi talutavates piirides hoida · Selleks tuleb stressitekitav info jaotada osadeks nii, et oleksime suutelised sellega tükkhaaval hakkama saama. Selle protseduuri ebaõnnestumise korral tekib meil info tohutu ülekoormus, mille tagajärjeks on täielik kokkuvarisemine · Epstein & Meier (1989) märkisid, et on raske leida inimeste universaalseid toimetulekukäitumisi või nende stiile, mida Lazaruse teooria eeldab
annaabi.ee 
