Masenduse taga on alandustunne, külm ja tundetu raev. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 15). Agressiivsuse põhjused Agressiivsuse kohta on mitmeid teooriaid: 1)Instinktiteooria – kaasasündinud enesekaitse ja alalhoiuks vajalik agressioon 2)Malliõppimise teooria – käitumismall võetakse üle eeskujudelt. Agressiivsust on võimalik õppida 3)Hingeelu-teooria – Väljakannatamatud tunded asendatakse talutavate tunnetega 4)Frustratsiooni-agressiooniteooria – argielu pingetest, pettumustest, enesehinnanguprobleemidest tekkiv viha, ärritus, kättemaksuiha 5)Sotsioloogilised teooriad – ühiskonnapoolne ootus ehk „Kõik mõtlevad, et ma olen agressiivne ja vägivaldne, eks ma peangi siis käituma vastavalt ootustele.“ 6)Kaasmõjurid – kalduvused ja pärilikkus – tähelepanuhäirete ja tähelepanu defitsiidi sündroom. Ka intellektuaalse arengu puudulikkus ehk kehaline,
Lihasesisene valuvaigisti manustamine ei ole aktsepteeritud, sest imendumine lihasest on ebaühtlane, süstitavad ravimid lühitoimelised ning süstimine põhjustab haigele täiendavat valu. 2.KELLAAJALISELT Valuvaigistid tuleb ordineerida kindla ajavahemiku järel, seega ravimit tuleb võtta regulaarselt, mitte vajadusel. Kergem on valu ära hoida, kui valu kupeerida. 3.Individuaalne Opiaatidel ei ole standardannust. "Õige "annus on patsiendi valu leevendav annus talutavate kõrvaltoimetega. 4.Detailne Patsiendile tuleks anda raviskeem kirjalikult, kus oleks selgitus ravimi kohta, annused ja manustamisajad. Sõltuvus •Füüsilist sõltuvust iseloomustab ärajäämanähtude teke ravi järsul katkestamisel või antagonisti manustamisel. –Nähud vastupidised ravimi toimele –Vegetatiivse NS talitlushäired: silelihaselundite spasmid, sülje- ja higivoolus, tahhükardia, RR muutused kuni kollapsini
ülesanded). Õpetaja ning vanemad märkavad, et laps on Vastupidisel juhul tekitab selliste agressioonide pealtnägemi- just nimetatud situatsioonides eriti agressiivne ja rahutu, ne lastes hirmu ja abitust ning nad tunnevad, et nemadki on kuigi ta muidu on alati viisakas ja rahumeelne. ohus. HINGEELU-TEOORIA väljakannatamatult rasked tunded talutavate tunnetega, nagu ärritus, viha, põlgus, raev (vt. lk. 29). Hirmu ja ohutunnet on nii lastel kui ka täiskasvanutel äärmi-selt raske taluda. Meie teadvus püüab maha suruda nii mainitud sressuvsus: ebameeldivaid, osalt isegi väljakannatamatuid tundeid kui tõhus kaitse- ka nende poolt esilekutsutud sisemist pinget. Inimesel oleks vahena
annaabi.ee 
