3. Loojärv Tal on ka mitu teist nime. Asub Kaiu lähedal. Loojärv on kõige suurem rabajärv Eestis. Üsna sügav - keskosas 5,0 m (keskmine sügavus 3,7 m). Asub Loosalu rabas, kus on sadu laukaid. 4. Atla mõis erakätes, restaureeritud, toimub kontserdeid, etendusi jne. 5. Eeru kõrts - Maanteekõrtsi lasi ehitada Atla parun 1840 aastal ja see on ainuke esialgsel kujul säilinud talupojakõrts terves Eestis.Kõrtsihoone meenutab tüüpilist talutaret. Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti rahvakalendri tähtpäevi ja nt leiva küpsetamise päevi jms. LÕUNA-EESTI TURISMIREGIOON Tartu maakond 1. Luunja Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi 2. Emajõe Suursoo Kavastus, jalgsi- ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe 3
iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Siiski kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Eesti külla jäi alles ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates. Kaasnesid muudatused talupoja elulaadis. 5) Taluperemehel ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. 6)Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel, vaid talutaret valgustas linnast toodud petrooleumilamp. Tööstus ja linnastumine 19. sajandil. 19. saj II pool. Eeldus: aurumasinate kasutuselevõtt. Vabrikutootmine sai algusest villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele. Rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Venemaal hinnatud. 1858. aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur, kus kasutati ära Narva jõe koskede vee-energia
● Kui Peeter I viimast korda Tallinnas käis, oli lossi esimene korrus peaaegu valmis; ● Pärast Peeter I surma 1925. aastal jäi lossi ehituse jätkamine Katariina I hooleks. Kadrioru lossi eeskujul hakkasid muutuma ka uute mõisate ilmed. Palmse mõis, Lahemaa Tiik ja viinavabrik Barokk on mõjutanud märkimisväärselt ka meie rahvarõivaid, talutaret ja selles kasutusel olnud esemeid ● Kitsad lapseseelikud asendusid kaharate triibuseelikutega, krae äärde ja varrukate otstesse ilmusid lopsakad pitsid; ● Lihtsad geomeetrilised mustrid (ruudud, rombid, ristid) asendusid keerukate väänlevate taimi meenutavate motiividega. KLASSITSISM EESTIS Tartu ülikooli peahoone, J.W.Krause Saku mõis EESTI 17.-18. SAJANDIL Liivi sõda 1558
annaabi.ee 
