Mujal on see jällegi täiesti ilmalik iseloom ehk puhtuse ja mustuse olemuse määravad arusaamad hügieenist ning esteetilised ja moraalsed väärtushinnangud. Hügieenioludest ja argikultuurist Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 Vanades talutaredes polnud peale privaatsuse ka soojust, valgust, puhtust ja mugavust. Sellisel kujul, nagu meie harjunud oleme, polnud seda absoluutselt. Seda võib mõnes talus kohata praegugi. Aga inimesed olid harjunud ega kujutanud ettegi, et teisiti võiks parem olla. Möödunud sajandi kahekümnendate aastate algul oli peldik enam kui pooltes eesti taludes. Vannitubadest ei maksa muidugi rääkidagi, aga neid polnud ka linnades. Linnades olid hügieeniolud isegi hullemad, sest seal polnud piisavalt saunu
jaan.). Eesti maarahvas sai jõulupuukombega tuttavaks mõisate kaudu. Mõisa-jõulupuule kutsuti koos mõisa-ametmeeste ja -teenijatega ka nende lapsed. Kuuse juures lauldi kirikus lauldavaid ning Saksamaalgi hästi tuntud jõululaule. Mõnedki neist on tänini jõulutähistusse püsima jäänud. Kingituseks jagati peamiselt rõivaesemeid, raamatuid ja maiustusi. 19. sajandi keskpaiku hakati üha sagedamini jõulupuud korraldama koolides, edaspidi juba ka seltsides ja asutustes. Talutaredes kodunes jõulupuukomme 20. sajandiks Vana-aasta tuleviku-ennustused Erinevaid tuleviku ennustamise viise vana-aastal on teada poolesaja ringis, eraldi kirjapanekuid nendest aga on üle 30 tuhande. Enamasti ennustati pere-elu kõige olulisemaid muutusi: sündi, abiellumist ja surma, muud teemad jäid tagaplaanile. Siin toodud ennustusviisid kuuluvad lõbusate hulka. Tuntud on nad olnud samuti teistel rahvastel, kuid nüüdseks juba unustusse jäänud.
koolmeistrid. Kui Soome lugejaks oli haritum rahvas, vaimulikud ja koolmeistrid, siis Eestis oli omakeelse ajakirjanduse lugejaks just talurahvas. Ajakirjanduse eel- ja kõrvalkäijaiks peetakse plakateid, mis vahendasid kõrgemate instantside teadaandeid. Kalendrid sisaldasid peale kalendaariumi ja hädapärase tarbeteabe ka harivat lugemist. Piibli ilmumiseni leidub kalendrites eeskätt vaimulikku kirjasõna. Kalendrisabast õpiti aastakümneid talutaredes lugema. Kalender oli ajakirjanduse mõjukas eelkäija ja teetasandaja, aga ka konkurent, sest ta rahuldas vähenõudlikuma lugeja infotarvet, oli pika traditsiooniga ning odav. Kalendrikirjastajate ja nende kalendrite kohta võib näiteid leida Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20 Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad. Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on