Nõukogudeaegne kool Kallavere Keskkool 7.Klass Carol-Liis Tragel 2014/2015 õ-a Esimesed külakoolid olid madalad talutare meenutavad hooned, väikeste akendega ja õlg katustega. Seal õppisid lapsed vaid kaks kuni kolm talve lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust. Tihti olid lapsed koolis terve nädala ja seepärast oli nädala toidumoon ka kaasas. Tol ajal külmkappe ei olnud ja toitu hoiti sahvris. Toiduks oli leib, kartulipuder või tangupuder, vahest ka tükike liha. Joogiks lähker hapupiimaga. Õppimine toimus pikkade laudade ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt
kes suvitushooajaks sõitis koos teenijatega Marienbergi. Aastaringselt elasid mõisas vaid mõisavalitseja ja kärner oma abilistega. Lossiomanikel käis palju külalisi Peterburi kõrgemast seltskonnast, kelle hulgas olevat olnud ka tsaari perekonda kuuluvaid isikuid. Lossi ümber kujundati vabaplaneeringuga park. Krundi tagaosas, Lasnamäe nõlvaku all paiknesid tenniseväljakud. Nende lähedal oli madal palkseinte ja õlgkatusega talutare tüüpi majake -- krahvinna maalimisateljee. Praeguse Maarjamäe memoriaalkompleksi territooriumil asus ühekorruseline paekivist müüridega kasvuhoone ning selle lähedal aed tiigiga. 1910. aastal ehitati insener Voldemar Lenderi projekti järgi peahoonega harmoneeruv veetorn. Maarjamäe. Suvituskohast restoraniks 1920. aastatel emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Prantsusmaale ning mõnda aega kasutas lossi suvituspaigana Hollandi konsul Eestis
aastal, et Lahmuse mõisakool on tööle hakanud 6. novembril 1848. Koolis oli alalisi õpilasi tol ajal vähe, sest enamik lapsi pidi omandama lugemisoskuse kodus ja käis koolis vaid katsumisel. 1863. aasta talvel oli koolis 3 poissi ja 5 tüdrukut ja peale selle veel 6 last, keda vanemad saatnud. Töö toimus kõik ühes toas. Üldse kokku oli neid lapsi, kes koolikatsumisel pidid käima 71. Kooliks oli kohandatud tavaline talutare Mähkülas, mis algul oli ruumiline ja lahe, vananes ja muutus kitsaks, sest Lahmuse mõisa koolis hakkasid käima ka Enge mõisa lapsed. 1880. aastal ehitati Mähkülasse uus koolimaja, kohta mida praegu kutsutakse Kooli. Aastal 1863. kehtestati passiseadus, mis laiendas talupoegade liikumisvabadust. 1866. aastal anti välja valla kogukonnaseadus, oluline koolide suhtes. Koolide ehitamise ja koolmeistrite palgaküsimust ei otsustanud enam mõisnik, vaid vallavolikogu
annaabi.ee 
