kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslasate ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. Eestlased lootsid olla ühinedes nagu sakslased. 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. 1869
Hinna&kellele müüa otsustas mõisinik.Raha talu väljaostmiseks saadi linakasvatusest.15-20a hiljem levis see P-E.Seal saadi raha kartulikasvatusest *Laevaehitus&meresõit-19s2poolel oli Eestis laevanduse tõusuaeg.Peamised laevaehituskeskused oli Häädemeestes&Lahemaal.Purjekatega veeti kaupa.Metskaptenid olid need,kellel puudus eriharidus.Tekkis ka salakaubandus.Hakati rajama merekoole(tuntuim Heinastes) *Mahtra sõda: Põhja - Eesti oli arendult 15-20a L-E maas.Nüüd hakkas seal talurhva käärimine.Talupojad leitsid seaduse,et abitegu mõisale pole kohustuslik.1858a keeldusid paljud teotööle minemast,mis lõpuks viis Mahtra sõjani.Talupoejad said ihunuhtlust,sunnitööd,Siberisse asumist *Väljarändamine-Passiseadus andis loa väljarändeks,mida kasutasid 10.tuhanded eestlased.See kahanes kui Leinbergi"valget laeva"ei tulnud *Tööstuse&kaubanduse areng-majandusareng oli aeglane.vabrikutööstus algas villatöötlemise&kalevivabrikutega
[1630-ndatel kujunes Eestimaa rüütelkonna kõrvale Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond ka Saaremaal. [Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima XIX sajandi lõpuni (pikemalt ülalpool kohtu astmete mõiste all). [ Eestimaa aadlile ja linnale säilitati eesõigused. Liivimaa aadel ja linnad saavutasid XVII sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestimaalasedki. [ Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud (1620. aastatel hinnati siinmail talurhva arvu vähem kui 100 000-le). Üle poole rahvast hävis sõjas. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Umbes veernadi rahvast moodustasid saarlasest- hakkasid kolima mandrile. XVII sajandi teisel veerandil tuli ka võõramaalasi Eestisse, kõige rohkem venelasi. Suurt osa Eesti ,,uusasustamisel" mängisid soomlased. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustasid lätlased. Hoolimata võõraste märgatavast sissevoolust, jäi otsustav sõna rahvastiku püsimises öelda
annaabi.ee 
