talude pärandatava kasutusõiguse, kuid oodatud koormiste alandamist või ühtlustamist ette ei näinud. (Regulatiivi tõlkis eesti keelde Keila kirikuõpetaja Otto Reinhold von Holtz ning seda tuntakse esimese sõna "Iggaüks..." järgi.) Eestimaa talurahvaseadusekinnitamiseni jõuti augustis 1804 ja sügisel hakati mõisates koostama vakuraamatuid. Talurahvas nägi eesti keelde tõlgitud seadust ja vakuraamatuid 1805. a suvel. Erinevalt Liivimaa talurahvaseadusest jäi Eestimaa seadusetekstis rehepeksu korraldus reguleerimata, mis tekitas kuulujutte, et keiser olevat öise rehepeksu hoopis ära keelanud. Rahutused puhkesid mitmes paigas, kõige tõsisemaks läks aga asi Kose-Uuemõisas. Septembris keeldusid teomehed, kes päev läbi olid põldu kündnud, öisest rehepeksust. Parun Tiesenhausen üritas järsult korda majja lüüa ning tema pahameele alla sattus asjasse otseselt mitte puutuv Kõlli Toomas
...................... ..3-4 3. Enne sõda...........................................5 4. Sõda....................................................5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juunil 1858 toimus Mahtra mõisa õuel kokkupõrge teivaste ja hangudega relvastatud 700-800 talumehe ja püssidega viiekümne soldati ning paari ohvitseri vahel. Talumehed sundisid soldatid
1816. aasta talurahvaseadusega analoogsed allikad 1816. aastaks on Eestis kokku kaks talurahvaseadust ning 1802. aasta regulatiiv „Iggaüks…“, millega talupojad said omandiõiguse vallasvarale ja talukoha põlise kasutamisõiguse. 9 Varasem, 1804. aastal vastu võetud talurahva seadus, kus talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida, kaotas 1816. aastal vastu võetud seaduse tõttu kehtivuse. Samal ajal oskasid Balti mõisnikud aga 1804. aasta talurahvaseadusest kaasa võtta need paragrahvid, mis rääkisid vabadike kohustusest mõisale teoorjust teha. 10 Siiski jäi 1804. aasta seaduse põhjal talurahva seisukord märksa halvemaks kui Liivimaal.11 Baltikumis kaotati pärisorjus samal aastajärgul: Eestimaal 1816., Kuramaal 1817. ja Liivimaal 1819. aastal.12 Eestimaa talurahvaseadust 1816. aastal saab võrrelda suuremal määral Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadusega. Mõlema pärisorjusest vabastamise seadused põhinevad üldiselt 8 Vaba sõna
annaabi.ee 
