Peatselt siiski hinnad langesid Austraaliast hakati odavat villa Euroopasse eksportima 4. ristikheina kasvatus meriinolambad vajasid paremat toitu 5. linakasvatuse laienemine eriti Viljandimaal ja Pärnumaal Talurahvarahutused 19. sajandil: 1. Kose-Uuemõisa rahutused 1805.a 18.-19. sajandi vahetusel muutus talurahvaküsimus taas põletavaks. Muudatuste vajadust olid sunnitud tunnistama nii riigivalitsus kui aadel. 1802. a kevadel hakkas Eestimaa rüütelkond talurahvareformi ette valmistama. Samal aastal kinnitas tsaar Aleksander I regulatiivi, mis sätestas talude pärandatava kasutusõiguse, kuid oodatud koormiste alandamist või ühtlustamist ette ei näinud. (Regulatiivi tõlkis eesti keelde Keila kirikuõpetaja Otto Reinhold von Holtz ning seda tuntakse esimese sõna "Iggaüks..." järgi.) Eestimaa talurahvaseadusekinnitamiseni jõuti augustis 1804 ja sügisel hakati mõisates koostama vakuraamatuid. Talurahvas nägi eesti keelde
Iga khk kohta on kaart ja väljavõte, kus on peal khk piirid, mõisad. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund: Johann Gottfried Herder. Rahvaluule looming. Volkslieder – rahvalaulud, 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu. Valgustuse ja romanitsmivaheline lüli. On baltlaste jaoks „vapiloom“. Riias oli eraülikool, Herder Institut. Carl Friedrich parun Schoultz von Ascheraden. Ainus aadli esindaja Balti valgustajate seltskonnas. Oli üks liberaalseimaid aadleid, kes on läinud ajalukku talurahvareformi pooldajana. Andis oma talupoegadele eraseaduse, et ei tuleks ette arusaamatusi. Viis selleni, et hiljem sündisid ülekubermangulised talurahvaseadused. Ajaloo poole pöördus selleks, et kaitsa Liivimaa aadli üldisi privileege. Võttis vaatluse alla Liivimaa ajaloo. 1773 „Liivimaa ajaloo katse“ – lähtub riigi õiguse põhimõtetest, vaatleb valitsejate ja liivimaa kohalike seisuste vahelist õiguslikku seisundit. Alates sakslaste saabumisest Liivimaale kuni Vene ajani 1710.
kaheköiteline ajaloouurimine Zemaitia Piiskopkond. Peetakse ka moodsa leedukeelse proosa isaks. 1863-64 a ülestõus. 1865 a lubati jälle õpetada koolides Poola keelt ja kirjandust. Vene talurahva reform sai ka alguse Leedumaalt. 1861 3. märtsil sai talurahvas isikuvabaduse, kuid nende kasutada olev ning vähenenud maa pidid nad ise välja ostma ja jäid seetõttu ikka seotuks mõisaga. Ülestõus sai teoks tänu rahutustele Varssavis ja Vilniuses. Poliitilised pinged kasvasid just peale talurahvareformi. Reformist julgustatuna tõusid uuesti esile Leedu ja Poola poliitilised manifestatsioonid. Meeleavaldustel kokkupõrgetes sõjaväega hukkus mitu meeleavaldajat ning kehtestati piirkonnas sõjaseisukord. Moodustati leedu komitee, mille eesotsas olid radikaalid. Leedu provintsikomitee eesotsas oli valgevenelane Konstatin Kalinovski, tema kõrval Antanas Maskevitcius (punane preester). Üritati haarata kaasa ka talurahvast.
demokraatlik autonoomne Leedu, kõigil rahvastel võrdsed õigused, talurahva majandusliku olukorra parandamine. Tekkis kaks tiiba - Radikaalne tiib liaudininkud ja konvservatiivsem rahvuslaste tiib tautininkud. 1905. a. Suur Vilniuse Seim - Revolutsioon Leedus oli osa ülevenemaalisest, kuid omas selget eripära. Venevastasus - Nõuti emakeelse koolihariduse kehtestamist, leedu katoliiklaste lubamist kohalikesse omavalitsusametitesse. Nõuti 1861. aasta talurahvareformi kohase maa väljaostumaksu kaotamist, mõisnike maaomandi piiramist, mõisatöölised nõudsid palga tõstmist (Mõisatepõletamine ei toimunud). Toimus sulaste streike kõrgema palga eest. Leedu talupoegade passiivsus: Puudus terav maapuudus nagu Eestis ja Lätis. Talupojad, kellel puudus maa olid juba välja rännanud. 1905. aasta sügisel peeti Leedus maal miitinguid ja demonstratsioone - Suleti vallavalitsused,
annaabi.ee 
