Smuul kirjutas peale luule ka proosat ja draamat, ta oli suurepärane lugede jutustaja. Smuul oli teatriuuendaja, kes tõi oma draamadesse spontaanselt tingulikke võteid, vahemänge ja allegooriat. Tema teosed "Karm noorus" "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" "Muhu monoloogid" "Polkovniku lesk" "Jäine raamat" Tema raamatud Muhu muuseum Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid, mis on paelunud etnograafide tähelepanu juba 20. sajandi alguses. See omapärases maastikus paiknev, suhteliselt hästi säilinud taluehitistega küla oma mõnevõrra erandliku ajalooga on Eestis tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana. Koguva sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal ja esimene ekspositsioon avati tema sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal. 1973.
Looming Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda. Neil kunstnikel oli juba võimalus saada kodumasit ja omakeelset kunstiharidust. Oma ateljeekoolid olid avanud Ants Laikmaa ja Kristjan raud. 1912. aastal alustasid tegevust Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused. Vanemate kunstnike (K.Raud, A.Laikmaa) innustusel õpiti tundma etnograafilist vanavara, täiendati Eesti Rahva Muuseumi kogusid, plaanitseti talurahvaarhitektuuri muusemi avamist. Samal ajal oldi avatud ka maailmale, huvituti sellest, mis toimus mujal Euroopas. Kättesaadavamad olid Helsingi, Peterburi ja Moskva kunstikogud ja kunstielu, ent tunnetati hingelist ja loomingulist lähedust ka Põhjamaade (Soome, Norra) ja saksa kunstiga. Rahvuslike ja rahvusvaheliste mõjude risttuules otsis vell noor eesti kunst oma teed, ühendades ajavaimu ja kohapelaset sotsiaalset tellimust kunstnike isiklike pürgimuste ja kujunevate väärtushinnangutega
Suurejoonelisemad neist kuuluvad kunstniku viljakasse hilisloomingusse 1930. aastatel. Neis teostes on varjundirikas maalilisus pidulikus kooskõlas kompositsioonilise selguse ja monumentaalsusega. 3.5 K.Raua stiili kujunemine Pärast 1926. aasta Pariisi reisi kujunes välja Kristjan Raua ainuomane stiil, arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti talurahvaarhitektuuri vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Eesti kunstiajaloos ainulaadse loomingupärandi kujunemistee viib tagasi Kristjan Raua hilisesse õpinguperioodi Anton Abe kunstikoolis (1899 1901) ja Müncheni Kunstiakadeemias (1901 1903). Tema Eesti oludes esialgu raskelt mõistetav modernistlik vormikeel ja kogu loomingut läbiv tõsimeelne panteistlik suhe kristlikku traditsiooni kujunes välja sajandivahetusel saksakeelses kultuuriruumis maad võtnud
Palgid viidi ehitusplatsile talvel. Kevadel kooriti nad koorimisraua abil ning laoti korralikult virna, et nad seal saaksid piisavalt taheneda. Enne hoone seinte ülesraiumist määrati kindlaks iga palgi asukoht, siis löödi silma järgi iga nelja nurga kohta maa sisse tikud ning kontrolliti, kas nendega moodustatud nelinurk on ristkülik. Selleks läks vaja nööri, mõõdeti ära nelinurga diagonaalid ning taotleti tikkude nihutamisega nende võrdsust (Tihase 1974: 53). 3.2 Katus Vana talurahvaarhitektuuri iseloomustasid suured õlgede või rooga kaetud kelpkatused. Nende ehitusvõtted, konstruktsioonid ning vorm kujunesid välja aastasadade jooksul, olenedes kohalikust kliimast, ehitusmaterjalidest, ehitustraditsioonidest jne. Teatavasti on Eesti kliima võrdlemisi niiske. sügis vihmane ning pikk. Päikesepaistelisi ilmu on võrdlemisi vähe. Sagedased on tuuled, eriti saartel ja rannaäärsetes rajoonides. Et kaitsta hoonet ilmastiku mõju
annaabi.ee 
