Linnustes elasid rüütlid-läänimehed. 13.sajandil läänimehed elasid linnustes ja külastasid oma valdusi aeg-ajalt, et määratudandmeid vastu võtta. 13 sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asustasid esimesed eramõisad. Talurahva õiguslik seisund- Suurem osa kohalikust rahvast kulus talupojaseisusesse. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutuseke. Koormuseid oli palju, kuid need olid mõõdukad. Talurahav õiguslik seisund halvenes, sest kujunes sunnismaisus ja maksud suurenesid. Jüriöö ülestõus- 1343-1345 Põhja-jaLääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muitste vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine Talurahvas- Talurahva suur sotsiaalne erinevus säilib 16.janadi II poolel. Soodsamas olukorras olid nn vabad ja need jagunevad 2ks. 1)Maavabad-sõjateenistuse kohustus, maa lääniõiguse alusel
tööd. Liivimaa maaisandad ja vasallid hakkasid hakkasid hilskeskajal piirama nii talupoja liikumis- kui ka kauplemisvabadust. Tähtsad kogunemiskohad olid veskid ja kõrtsid. Needo lid rajatud ühendusteede äärde, mereranda või kohta kus liiksu palju rahvast. Ülesanne oli neil pakkuda teelistele öömaja ja täiendada moonavarusid. Veski ol ikeskajal tähtsaim tööstusettevõte. Neid kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu. . Kohtuvõim maavalduses kuulus maaisandale. Kohut mõistsid maaisanda määratud foogtid. Kõige tavalisem karistusmäär oli rahatrahv, kuid kasutati ka vitsaga peksmist. Kirikud ja kloostrid: Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik. Eestis asusid need Tartus, Tallinnas ja Haapsalus. Kirikukihelkonnad moodustati piiskoppide ning Saksa ordu algatusel ning need rajamise lähtuti muinaskihelkondadest
Balti provintsides kehtis ainult väike osa nendest seadustest- need, mis ei läinud vastuollu kohalike aadlike privileegidega. Balti provintsiaalõigus Olulisemad ümberkorraldused algasid 19 saj alguses (seotud talurahva reformidega 1802 ja 1804). Ka pärisorjuse kaotamine 1816 ja 1819. alates 1849-1865 anti välja mitu erinevat talurahvaseadust, millega oluliselt nende õigusi reformiti. 1860Nendatel anti välja ka terve rida üksikküsimusi reguleerivaid aktne, ntks talurahav liikumisvabaduse suurendamisega, kodukariõiguse kaotamisega jne. Spiranski komisjon- nägi ette muutusi ka balti provintsides e balti provintside provintsiaalõiguse kodifitseerimine. Õiguste sisu pidi jääma senisele kujule, lihtsalt süstematiseerima neid. Küll aga jäi välja sellest talurahvaõigus, sest need olid eraldi niipalju juba, samal põhjusel jäeti välja luterliku kiriku õigused, sest see oli reguleertiud juba 1832 aasta kirikuseadusega.
kasumist. Sellega kindlustati juhi materiaalne huvi toomise arendamise vastu.Kasutati ära ka tema tehnilisi oskuseid ja vilumusi. Kultuurirevolutsioon See mõjutas majanduse arengut . See tööstuse ja põllumajanduse arengut, rääkimata kultuurist. Tulemuseks oli põhitähelapanu pööramine ekstensiisetele majandamismeetoditele. Põllumajanduses domineeris käsistsitöö. Hiina agraarreform 1950-1952 Konfiskeeriti mõisnike maa, mis jagati maata ja vähese maaga talurahvale. Kustutati ka talurahav rent mõisnikele. Tänapäeva Hiina tööstus (Majanduse aluseks on põllumajandus). Tööstus on mitmekülgne, toodetakse mallmi, terast, autosid, jalgrattaid, pasumasinaid, telereid, käekelli, betooni, tsementi, klasi, jalatseid. Hiina tekstiilitööstus toodab umbes 1/5 kogu mailma värnatest. Töstuse arngusks on head võimalused. Maavaradest leidub kivisütt, rauda, tina, volframit, boksiiti, vaske, tsinki, hõbedat, kulda, naftat, maagaasi. Agraarreform Indias (19. sajandi 60-80
annaabi.ee 
