Kuigi Peterson peitis vihjed luuletustesse, üritas ta siiski õhutada maarahvast üles, võitlema oma maa, keele ja soo eest. Võitlus oma keele ja maa nimel algas juba siis kui Jaak oli pisikene poiss, külastades esimest korda oma isamaad, vaadates kõrgeid kuuselatvu. Kõik need pikad jalutuskäigud Tartust, Riiga ja Riiast Tartu, lähendasid Petersoni oma isamaaga. Peterson pidi tegema otsuse, kuhu maailma ta kuulub, kas talupojamaailma või tõeotsingute - ja teadusemaailma. Uhke ja sünge maarahvalaulja tegi oma otsuse. See amet oli talle määratud ja siia ta kuulus, see oli tema saatus. Eesti keel oli tema saatuseks. Leidsin ühe õpilase kirjutatud teose, kus oli öeldud järgmist ,, Mis on eesti keel? Kaunis. Kes seda ei märka, pole eestlane. Mis tähtsust on keelel, kui seda keegi ei kasuta. Ei rääkimiseks ega sõnade paberile panemiseks, ei kiitmiseks ega laitmiseks. Emakeeles kõlavad
eksootilist. Sajandi keskel pöörasid modernismid pilgu itta või Aafrikasse. Selle järgi EE modernistlikum kui Tuglas ja Suits. Seos Elioti ,,Ahermaaga" kuivõrd alternatiivne mõtlemine võiks päästa Euroopaliku kultuuri. - Hall värvus sümboolne pessimistlikud meeleolud, samuti sümboliseerib pürgimist igaviku poole. - Rahvaluule poeetika . parallelism, mõttekordused. - Tunnetab talupojamaailma hävimist või vähemalt endiste aegade kadumist. - Mitteurbanistlikest ideedest lähtuv filosoofia. - Keelatud autori maine ja maik. metafüüsilise taseme pärast. - Eesti eksistentsi mudelite lammutamine enda või teiste poolt. Pidev teelolek, otsimine. Pakub sellele tröösti. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse
seal on religioossed motiivid. Enno pole kunagi olnud Eesti luule keskne tegelane. Enno luulet läbib kodu-motiiv (avaldub isegi pealkirjades: „Kojuigatsus“, „Õhtu kodutalus“). Looming: maailm on helisid täis, igatsu, tee virgumiseni, loodusluule (mina; seletamatu tasand, metafüüsiline tasand), religioossus (huvi idamaise religiooni vastu, eriti budismi). Enno oli modernsem kui Tuglas ja Suits. Loodus, hall värvus. Rahvaluule ja folkloor. Tunnetab talupojamaailma kadumist. luuletus „Õhtu kodutalus“ – unenäolisus, ebamäärane kodu. Kodusolemine peaks olema vastandus rändamisele. Nukrus, üksindus, kannatamine, kodutunde puudumine. Maailmavaade: panteistlik, teosoofia: lääne filosoofia + budism + taoism; Maeterlincki mõju. Kirjanduses olid autoriteedid Kreutzwald, Bornhöhe, Sööt, Liiv, Rilke. „Uued luuletused” (1909): igatsuslaulud – igatsus oli loomuomane, pidas seda hinge tungimiseks
annaabi.ee 
