c) Paul Gauguin monumentaalne stilisatioon ja puhta värvi vallandumine. Postimpressionisti impressionismiga kokku puutunud kunstnikud, kes pettusid impressionismis ja valisid sellest erinevat loomingusuunda. Valitud suund oli igaühel aga erinev. Impressionism oli liiga reaalne ning otsene kajastamine. Vincent van Gogh Ta oli rahvuselt hollandlane ning elas Prantsusmaal oma viimased eluaastad. Hollandis maali realistlikke maale talupojaelust tume koloriit. 1886.a kolis ta Pariisi (33.aastane) ning kohtus impressionistidega ja hakkas kasutama heledaid koloriite. 1889.a töötas Lõuna- Prantsusmaal ja looming muutus isikupärasemaks. Ta armastas kollast värvi (nt ,,Päevalilled") Talle sobis maalimiseks kõik, mis teda ümbritses. Saavutas kuulsuse pärast surma. Maalimist võimaldas talle ta vend (rahaliselt). Parimad teosed (,,Päevalilled") maalis ta oma elu viimasel 2 aastal.
väljakujunenud esteetilisi põhimõtteid. Esimesi katsetusi kirja pannes on Tammsaare nagu iseenesest avastanud väga olulise tõe: ta mõistis, et ainult omaenese avastanud läbielatud või vahetult kogetud muljete ja seikade kirjapanek tagab teose kunstilise õnnestumise. Seega oli Tammsaare tunnetanud üht realistlikku loomingumeetodi põhitõde. Ja ta hakkaski oma juttudele otsima ainestikku kodupaigaümbrusest ning talle tuttavast talupojaelust. 4. ,,Teataja" 5. 6. ,,Mäetaguse vanad", ,,Kaks paari ja üksainus", ,,Vanad ja noored", ,,Rahaauk". Tammsaare kirjutas sellel perioodil peamiselt külaainelisi jutte. 7. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged", ,,Üle piiri", ,,Varjundid", ,,Kärbes", ,,Poiss ja liblik". Selle perioodi teemaks oli kirjutada jutustusi haritlasnoorte elust. 8. Selle kõrgperioodi ainsaks teoseks oli/on ,,Judiit", mis sai valmis aastal 1921. LISA MÄRKSÕNADELE KOMMENTAARE:
[4] 23 Madonna polnud aga kaugeltki esimene, kelle seljas avalikus ruumis presenteeritud pesu 24 sensatsiooni tekitas. Juba kakssada aastat enne teda eksponeeriti 1783. aasta Pariisi Salongil (n-ö 25 uudiskunstinäitusel) Elisabeth Vigée-Lebruni portreed Marie-Antoinette'ist. Pilt langes terava 26 kriitika alla, sest kuninganna kujutamist kerges musliinkleidis peeti sündsusetuks. [4] 27 Tol perioodil oli Marie-Antoinette vaimustuses idealiseeritud talupojaelust ning ihkas kanda 28 vabamaid ja kergemaid riideid, kui range õukonnaetikett ette nägi. Tagantjärele teame, et tegelikult 29 kuulutas ta ette kümme aastat hiljem moodi tulnud ampiirsiluetti kergeid ja lendlevaid kleite, mis 30 pidulike brokaatkleitide kõrval mõjusid tõesti aluspesuna. [4] 31 4.2 Peidus, kuid oluline! 32 Eks defineeri ju iga ajastu moejoone just siluett ning peidus olev pesu on selle juures isegi olulisem 33 kui kleidid
haiguse tõttu siiski saamata Edasine elukäik - 1911 kolis Tartust Koitjärvele venna juurde - 1912 reis Kaukaasiasse - 1919 asus seoses naisevõtuga Tallinnasse: - rajas pere (kaks last) - pühendus järjekindlalt loomingulisele tööle I loominguperiood (1900-1907) - külaainelised jutud - isiklikud koemuseg tagavad teose kunstilise õnnestumise (realistlik loomingumeetod) - otsis ainest kodupaigast ja talupojaelust - kirjutanud: lühijutt „Mäetaguse vanad“ (1901), jutustus „Kaks paari ja üksainus“ (1902), „jutustus „Vanad ja noored“ (1903) II loominguperiood (1908-1920) - kirjutab eesti üliõpilase elust - muutus ainestik ja sellega koos teisenes ka kirjutamislaad - eriline tähelepanu tegelaste psüühika avanemisele - inimese meeleolu- ja tundevarjude tabamine - impressionistlikud katsetused