vahele, millest sai alguse umbkaudne tänapäevane riigipiir, kuid läti piir asus tänapäevasest piirist rohkem põhja pool, kui seni. Kui algselt oli talupoegadel Rootsi ajal raske, sest nende koormusi suurendati, siis tasapisi muudatustega nende olukord leevenes. Hakati riigitalupoegi vabastama pätisorjusest, reduktsiooniag seoses leevenes mõisniku võim talupoja peale mingil määral, talupoegi hakati harima ja valgustama mida ennem polnud tehtud. See leevendas ja tegi paremaks talupoegde olukorda Rootsi aeg eestis oli just esmatähtis hariduse alguse poolt. Enne Rootsi aega olnud Saksa Ordu ajal olid talupojad veel madalamd ja nende haridus on oli vägagi nigel, kuid Rootsi aja saabudes hakati just rõhku panema talupoegade harimisele, ka ülikooli mis rajati 1632 oli võimalus õppima minna edukatel talupoegadel. See edasi tähendas aga algust eesti rahvusest esmaste ametnikega. Eriti tähtis mees Eesti haridusele alguse panemisele on Benght Gottfired Forselius, kuid
pearahamaks.Hakati korraldama ka hingeloendusi. *Positiivse määrused-Hakati rääkima talurahva olukorra parandamisest.Eisen v.Schwarzberg arvas,et mõisamajandu vajab uuendusi ja pärisorjus tuleks kaotada.Browne hakkas selle nimel tegustema.1765.aastal kinnitas Browne positiivsed määrused e.seadused talupoegade olukorra kergendamiseks.See oli saam edasi,kuid selle polnud kontrolli ning 1784.aastal puhkesid pearaharahutused,mis viis puuaiasõjani talupoegde&soldadite vahel *Vene-Rootsi sõda1788-1790:Rootsi tahtis oma alasid tagasi ning 1788.aastal alustas Rootsi sõda Venemaa vastu.1790.aastal sai Rootsi Paldiski,üritas Tallinnat ka saada,kuid see ebaõnnestus.Rootsi ei saanud balti aadli toetust,kuna aadlil oli tsaaritruudus.Suurenes talupoegade pagenemine Rootsi&Soome.Sõda tõi elanikele lisakohustusi.Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks. 3)Vaimne kultuur 18.saj *Kultuurimõjutused 18
Nad tegid sel viisil kõik venelased kogu Eestimaal nii araks, et nad lossidest kuskile ratsutada ei julgenud ja olid seal justkui piiramisrõngas. Kui oli vaja reisida, tegid nad seda kõrvalisi teid pidi ja kartsid igat metsatukka silmates, et seal Hannibali rahvas neid varitseb. 1579. aastal Ivo Schenkenberg hukkus venelaste käe läbi ja tema salk lagunes laiali. Sellega ei lõppenud aga "mõrtsukate" tegevus."Hannibali" rahva kõrval tegutses ka teisigi talupoegde lipkondi. Talupojad olid oma aja kohta hämmastavalt hästi relvastatud. Nende käsutuses oli ka arvukalt tulirelvi. Ka 1700 aastal, kui Venemaa ründas Eestit, pidasid eestlased sissisõda Vene vägede vastu ja samuti 1918 aastal, kui 24. veebruril väljakuulutatud Eesti Vabariigi territooriumile sama aasta lõpus vaenlane sisse tungis. Kõige rohkem tuntust tänapäeva inimeste mälus on kogunud metsavennad ja nende võitlus viimase maailmasõja päevilt
annaabi.ee 
