andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929a. Stalini võimule tulekuga tehti NEP-ile aga lõpp. Stalini majanduspoliitika oli keskendunud rasketööstuse arendamissee. Majandust juhiti viisaastaku plaande järgi. Ühiskonnaelu Erinevused Venemaa ja Saksamaa ühiskonnaelus tulenesid erinevates ideoloogiatest. Kui natside peamiseks ül oli riigis rassilise puhtuse tagmine tagakiusates vähemusrahvusi, siis kommunistide terror oli pigem suunatud klassivaenalaste- jõukamate talupoegada ja monarhistida vastu. Stalini 1934. aastal algatatud vägivallakampaania seadis vaenu alla kõik kes võisid vähegi praegust võimu ohustada aga ka vähemusrahvuslased. Üldiselt olid mõlemas riigis teistimõtlejad aga ebassositud ja tagakiusatud. Hitleri juhitud Saksamaa ja Stalini Venamaa on võimsamad diktatuuririigid läbi ajaloo. Mõlemad riigijuhid lähtusid valitsemises eelkõige oma poliitilisest ideoloogiast.
vaimuelu Rootsi ja Vene ajal. Too konkreetseid näiteid (vt vihikust tabelit!). Vene ajal olid talupoegadel kindald koormised ja nad võisid feodaale kohtusse kaevata. Eestlased olid pärisorjad. Vene ajal said taas õiguse mõisniku kohtusse kaevata, va Eesti kubermang. Nüüd oli Eestlastel õigus valasvarale. Rootsi ajal kaotasid mõisnikud õigusi ja nende maad taasriigistati e. toimus reduktisoon. Vene ajal aga anti mõisnikele maad tagasi, nende võimu suurendati ja talupoegada koormisi piirati. Eestis oli Balti erikord. Rootsi ajal tekkisid Eestisse kooilid ja tehti alustati eesti keelse piibliga. Vene ajal lõpetati piibli tõlge, tekkis luterlik kirik Eestisse, kuid puudud haritlastest. Rootsi aja seadused olid kasulikud talupoegadele, vene ajal aga taaskord mõisnikele. 9) Selgita, kuidas toimus Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda ja riigi loomine (aeg, asukoht, osapooled, põhjused, tulemused). osalesid ameeriklased ja inglased
nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisaks veel mitmesugused 2) naturaalandamid ja 3) rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks. Riiklikud koormised pearaha ning nekrutiandmine Kogukondlikud koormised teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Teetegemine neist olulisim. 1863. aasta passiseadus.- kuna talupoegada piiratud liikumisvabadus hakkas üha selgemalt takistama ühiskonna majanduslikku edenemist, võeti 1863. aastal vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikoralduse seadus, millega said kõik vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika
Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igapäevast elu ja see ei meeldinud kunstipublikule. Kardeti et Millet oma kujutamisega õhutab mässumeelsust. Tal oli väga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müümisega ja tulemuseks oli surm tundmatuna. 19 saj lõpupoole avastati kui suurepärane ta tegelikult on. Saadi aru, et ta dokumenteeris talupoegada elu ja alles siis hakatakse seda hindama nagu tõelist ajaloolist dokumenti. Võetakse eeskuju. Honore Daumier (1808-1879) hakkas ennast teadlikult vastandama kogu prantsuse kunstile, püüdis võtta oma tegelased argielust, tema töödes on ühiskonnakriitiline iseloom. Põhiliselt on tema tööd joonistused ja litograafiad, pigem illustratsioonid mida ta radikaalsetele ajalehtedele tegi. Tema tööde tüübid mõjuvad karikatuursena. Ta naeruvääristab seda, mida ta enda ümber näeb
annaabi.ee 
