3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike rituaalide sõilitamine iidsetest aegadest tänaseni *eestalstele ,kui metsarahvale olid paljud puud salud(hiied), allikad,kivid, jõed,järved, pühadpaigad *loodust käsitleti kui elusat ja hingestatut- kasutamatta seadused Dateeritud looduskaitse *1297- Taani kuningas keelas metsaraie väikestel saartel( tuulekaitse,erosion,mulla viljakus) *1644- talupoegaade ülestõus Pühajõe reostamise vastu *1664-Rootsi metsaseadus ohjeldas säästvale metsaraiele,andis korraldusi mõnele puuliikide säilitamiseks ( mets-õunapuu, tammed jt) *17-19 saj rajati umbes 1300 mõisaparki , millega rikastati maastikke ja anti eeskuju taluümbruste haljastamiseks. *1845- C.E von Baeri Peipsi kalavarude dünaamika uuringutel põhinev esimene kalakaitseseadus + metsaseadus. Artur toom *1883-1943 *rentis kuus kaljusaart *"linnukuningas" *linnuhotell
Koos käidi maapäevadel. Vahepeal ajasid rüütelkonna asju maanõunikud. Aadlike mõjuvõim oli suur, eriti Eestimaa alade. Liivimaad loeti vallutatud provintsiks. Johan Skytte sai Liivimaa kindralkuberneriks ja ta hakkas kiiresti rootsistama. ·Kohtuvõim avaliku korra tagamiseks seati ametisse adrakohtunikud (Eestis) ja sillakohtunikud (Liivimaal). Maakonna tasandil tegutsesid Eestis meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegaade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. ·Rahvastik sõdade tõttu oli rahvaarv suuresti vähenenud. Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi, lätlasi). ·Reduktsioon 1680 võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita. See kutsus aadlike seas esile vastuseisu. Mõisnik muutus rentnikuks ja talupoeg riigi alamaks
sadamatest Stockholmi). 3. Loonusrent kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist. 4. Kirikukümnis Euroopa kirikule korjatud maks umbes 1/10 saagist. 5. Just Rootsi ajal, 1638. aastal, viidi Eesti alal sisse riiklik postikorraldus: loodi postiteede ja postijaamade võrgustik ehk teedeehitus. Teedeehitus kuulus kogukondliku koormise alla. 4) Muutused talupoegade õiguslikus olukorras · Kroonumõisate talupoegaade hoidmine maaga lahus oli keelatud; · Kroonumõisate talupoegade karistamisõigused piiratud; · Koormised fikseeriti ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega; · Talude päritav kasutamisõigus; · Õigus kaevata mõisarentniku peale - Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei muutunud. 5) Talupere eluolu rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit · Toit: rukkileib, enamasti aganaleib; soolasilk; jahu- ja tangupuder; herned; oad.
annaabi.ee 
