MRP-ga algas Eesti jaoks II Ms. EESTI Eestis täitis riigipea ülesandeid valitsusjuht. Eestit valitseti I Põhiseaduse järgi, mis võeti vastu 1920. a. Selle probleemiks oli ebastabiilne valitsemine. Majanduskriisi ajal oli eriti näha – oli vaja kiireid otsuseid teha, aga muutuv valitsus ei võimaldanud seda. 1929-33 Parlamentaarne kriis. See näitas majanduse nõrki kohti. Kogu rõhk oli pööratud põllumajandusele ja seega tabas kriis eriti talupidamisi. Kriisi lahendamiseks oli võimalus teha uus põhiseadus. 1932 - Valiti viies riigikogu koosseis. 3a. Riigikogu võitles majanduskriisiga: - 50% võrra vähendati põllumeestelt kogutavat tulumaksu. - Talvekuudel keelati talude müümine. - 1932. a alates keelati mõlemal abikaasal korraga riigiasutustes töötamine. - Hakati töötama välja uut põhiseadust, mis annaks riigivanemale suuremaid õiguseid. 1929 – Loodi Vabadussõjalaste Liit. Selle juhtideks said A. Larka ja A. Sink
Heinamaad oli 13.-15. Sajandil osalt ühiskasutuse, osalt üksikperede vahel ära jaotatud samal printsiibil nagu põlludki. Ühiskasutuses olevaid heinamaid niideti ühiselt, saak jagati vastavalt talude suurusele. Karjamaad ja metsad olid jätkuvalt küla ühiskasutuses. Kõige arvukama talurahvarühma moodustasid adratalupojad (nimetus sellest, et nende talude põldude suurusi hinnati adramaades). Adratalude kõrval esines veel üksjalgade, vabadike, pobulite jh vähese maaga talupidamisi. 6. Rootsiaegsed maamõõdu- ja -hindamistööd. (lk 50) Maamõõdutööd. 17..saj olid murranguks maakorraldustööde arengus, kuna selle sisu täienes kaardimaterjali laialdase kasutamise ja maade hindamisega. Mensuli leiutamine ja kasutuselevõtt koos astrolaabiga andis võimaluse laialdaseks mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. Eesti territooriumi minek Rootsi riigi koosseisu mõjus soodsalt 6
Esimesed metsavahid korraldasid põhiliselt jahipidamist ja kaitsesid metsi liigse karjatamise eest. Talude päriseksostmine 19. sajandi teisel poolel tekkisid esimesed võimalused tänapäevaste, suhteliselt väikese metsaomandiga (10-50 ha) talude päriseks ostmiseks. Alles iseseisva Eesti riigi loomisega 1918. aastal tekkis paljudel maaelanikel tõeline lootus ja võimalus maade ostmiseks. Maareformi tulemusena oli aastaks 1939 metsaga talupidamisi üle 45 000 ja neile kuulus kokku üle 700 000 hektari nn puitu tootvaid alasid. Selle kõrval säilitas riik enam kui 700 000 ha endisi mõisa metsamaid, mida majandati suhteliselt suurte ja kompaktsete metskondadena. Erametsade natsionaliseerimine Eesti okupeerimise järel 1940. aastal talumetsad, mis alles olid kannatanud väljaostmise vajadusest tingitud raiete all, natsionaliseeriti ja üsna pea algas sõda, mil rahvas kasutas metsi nii varjumiseks kui ka
annaabi.ee 
