*endiste Hansalinnade, kogu sisekaub. Langus. *Rootsiaja lõpul toimunud näljahäda tõttu vähenes elanikkond.iga 5.suri Rootsi võimu kindlustamine 1582-Jam Zapolski rahu(L-Eesti Poolale) 1583-Djussa rahu(P-jaL-Eesti Rootsile) 1629-Altmargi rahu(Kogu mandri Eesti Rootsile) 1645-Bromsebö(Saaremaa Rootsile->Sõltmiti Rootsi-Taani sõdade järel) *Eesti ala hakkas jagunema Eestimaa ja Liivimaa kubermangudeks. 1632 ja 1639Anti välja määrused millega talupeog ei tohtinud mõisa piiridest lahkuda. 1645-Eestimaa kubermangus kehtestati pärisorjus maakorraldussedausega. 1671.Kehtestati Liivimaa kubmermangus politsei korraldusseadusega pärisorjus. 1649-Sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel talupoegade väljaandmise kokkulepe 1668-paigutati Liivimaa kubermangus venepiirile Rootsi Sõjaväe patrullid. Talurahva õiguslikku seisundit mõjutasid: 1.uute mõisate rajamine 2.teoorjkuslike mõisate majanduse areng 3.Ealnikkonna arvu kasv.
11.Posit.määrused-Georg Eisen von Schwarzenberg-propageeris pärisorjuse kaotamist,pakkus lahenduseks turumajanduslikke elemente,et talupojad võiksid oma töö eest palka saada.1765.a võesti vastu posit. määrused. Talupoeg sai õiguse vallasvarale Talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada Mõisakoormistele seati kindlad piirid,mõisnik ei tohtinud neid oma suva järgi tõsta. Karistus 30 vitsa või kepihoopi. Talupeog võis kohtusse kaevata. 12.Pearaharahutused 1784.a-Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. 13.Rahvaharidus-tingimused olid halvad.1765.a võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuleb rajada igasse suuremasse mõisa. õpetajate puudus
A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905
Kirikukirjanduse kõrval haakti välja andma üksikuid ilmalikke trükiseid. Kõige laiemalt levinud olid kalendrid, mis koosnesid kahest osast- kalendri osa ja kalendri kõikvõimalikud õpetlikud lisad (vöörastest maadest, tervislikud, ajaloolised, põllumajanduslikud nõuanded). Esimene teadaolev kalender aastats 1718, aga see pole säilinud. Esiemen säilinud aastatst 1731. Üsna pea mutuus see päris popiks, trükiti suurte tiraazidena, olid ka vördlemisi odavad, et talupeog sai muretseda endale seda. Marginaalne uuendus oli mingi nädalalaleht, mis ilmus aastatel 1766-1767. Väljajandja oli Peter Eduard Vilde. Ta oli ka eratrükikoja omanik. Nn "eesti esimene ajakiri". Tervisehoialane teema. "Lühike õpetus" oli nimeks. Kokku ilmus seda 41 numbrit 2 aasta vältel. 18 sajandi löpukümnenditel tekib ka eestikeelne jutukirjanuds, ilmusid mitmed väikesed juturaamatud, mille autoriteks olid saksa pastorid ja kooliöpetajad. Tuginesid saksa
annaabi.ee 
