Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB! Kui täpsustav täiendosa käändub, siis kirjutatakse lahku (Suur Munamägi);ajalooliste isikute puhul sidekriipsu ei kasutata (Ivan Julm) · Ajakirjade ja ajalehtede(perioodikaväljaanded) nimed va. sõna ,,ja" (Meie Meel; Pere ja Kodu) · Väljakujunenud terminid (Baltimaade Pariis; Must Manner; Vana Maailm; Uus Maailm; Roheline Manner; Igavene Linn; Metsik Lääs; Kolmas Maailm)
Michel Leule~Leule Michel (Palli 1959: 607). 1 Sel ajal võidi ristimisel saadud kirikliku nime kõrval kanda rahvapärasel nimepanekul saadud nime nt Mattias Ylmewalde, Merten Meme, Jacob Iggedow (Roos 1961: 342). Samahästi võis sellise nime üks osis olla isiku isanimi, nt Villilem Vampe, Lembitte Lembe. Talu võis saada nime peremehe lisanimest kui ka peremees lisanime saada talunimest. Perekonnanimede üleüldine sundpanek Eesti- ja Liivimaa talurahvale XIX sajandil 1816. a kingiti Eestimaal, 1819. a Liivimaal talurahvale priius. Alguses said talupoegad liikumusvabaduse oma kubermangu, siis aga kogu Vene impeeriumi ulatuses seega oligi vaja panna inimestele ,,püsivad, pärandatavad, ametlikult fikseeritud perekonnanimed" (Saareste I: 140). Neid ametlikke nimesid hakkas rahavas Rõhja- ja Kesk-Eestis nimetama liiginimedeks, Liivimaal aga väärnimedeks
Kõik kolm on ühe isa lapsed ja peab neil kõigil selle pärast üks ja seesama liignimi olema, mis nende suguseltsile igaveseks päriseks jääb... ...Neid Mihkel-, Peeter-, Karel- ja Johansonisid ja muid - sonisid on maailm ju ammustki üleliiastegi täis, et neid küll mitte enam tarvis oleks pääle kasvatada ja segadust veel suuremaks teha,kuidas ta ju nüüdki on, et kui ühest Johansonist räägitakse, mitte ilma tähenduseta aru pole saada, missugusest Johansonist jutt on. Talunimest võib küll mõnda hääd nime pärida(saada) nõnda, et kui keegi Kammara Mart ehk Silla Toomas oleks, siis võtaks ta talukoha nime enesele liignimeks ja oleks tema siis Mart Kammar ehk Toomas Sild. Ehk kui seda ei taha, siis võtku ta enesele ühe või teise looma ehk looduse nime...." (Kurro, Kurro 1999). Nimede panek toimus mitmeti. Kas oli korraldajaks pooleks pastor, käsutati talupojad mõisa, kus nimed kirja pandi või käis külakubjas või kiriku vöörmunder talud läbi ja märkis
väljaostu lepingud, testamendid, ostu-müügiaktid, kinkelepingud, kohtuotsused jm. Nimede uurimisega tegeleb eraldi teadusharu onomastika, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Eestis hakati perekonnanimesi panema 19 saj alguses. Enne seda 13, 14saj olid nimedel lisanimed. Linnlastel kirjutati lisanimi ristinime taha nt. Jaan Kott, kuid talupoegadel jälle ristinime ette nt. Koti Jaan. Lisanimi võis kujuneda talunimest (Rabasaare Jaak), elukutsenimetusest (Nahkuri Mats), hüüdnimest (Venelase Jaak) või isanimest (Mardijaagu Hans). Lisanimi ei olnud inimesele ametlikult kinnistatud, vaid oli pigem nagu tema aadress. Nii võis mees nimega Hanso Jaani sulane Toomas olla mõnes hilisemas sissekandes juba Jürihanso Jaani sulane Toomas. Perekonnaseisudokumendid:Kirikuraamatud peaaegu kogu kirikuarhiiv kiriku majanduslikku olukorda
annaabi.ee 
