Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17. Kirjandusliku teose või selle osa lavastus. (praktiline töö) 2. Keemia, geograafia, bioloogia 1. Modifikatsiooniline muutlikkus võilillel. 2. Kuressaare rahvastikupüramiid 2012. 3. E- ained minu toidulaual. 4. Maasikate paljundamine seemnetega. 5. Erinevate (puhastus)vahendite võrdlus ja mõju. 6. Energiajookide tarbimine. 7
tuli välja, et enne ametlikku nimepanemiskampaaniat pani nimesid ka G. Masing oma talupoegadele. 1816 sai Eestimaa, 1819 Liivimaa talupojad priiks – liikumisvabadus, nimepanek. 1823 oli kampaania. 19.saj algul oli pärisorjusest vabastamine – kes Liivimaal vabastatakse orjusest, saavad endale nimed. Gustav Masing võttis O. W. Masingu loodud õ-tähe perekonnanimedes kasutusele, kui O. W. Masing oli selle loonud. Lisanimed on olnud perekonna- ja talunimede allikad. Raske on öelda, millel üks või teine muutus talu- või perekonnanimeks. Samas võis olla ka kaks eesnime, mis arvesse ei läinud. Kaheosalised nimed ürikutes: kaks eesnime, lisanimi (nt amet, koht, hüüdnimi) + eesnimi, isikunimi + talu + amet. Revisjonides tundub, et lisanimi on päritavaks muutunud. Perekonnanimede teke üks põhjusi oli
Loodusnimedes mitmuslikke rohkem. Mitmuse tüüp, mida Hurt märkas: setu- ja Kagu-võrumaa külanimed, millel on lisatud mitmuse tunnus q. Nimede mitmuslikkus tuleb välja ka käänates. Teinekord pole larüngaalklusiili enam näha. Lähtekohaks olnud inimeste rühma nimi. Kohakäänded. Kohanimede eripära, et nende käände paradigma pole täielik. Sageli on kohanimed kohakäänetes. Eesti keeles probleem, et kas me kasutame sisekohakäänet või väliskohakäänet. Tüüpiline talunimede puhul väliskohakäänded. See pole alati nii. Isikunimelised väliskohakäänded. Saare nimede puhul kasutus kõikuv. Enamik väliskohakäändelised. Külanimed suurim vaidlus vaadates tegelikku kasutust, siis andmebaasis on kohakäänded külanimedel peaaegu pooleks. 61% sisekohakääned, 48% väliskohakäänded, mõned nimed kahe käände vormiga. Saab tuvastada järelkomponentide järgi: sisekohakäändes nimed, mille järelkomponent metsa, saare, salu. Aga nt Ristimetsal, Hiiessaarel
Valitsus 2. novembril 1994 kohanimekomisjoni, kelle esimeseks ülesandeks sai koostada kohanimeseaduse eelnõu, mis määratleks riikliku kohanimekorralduse põhimõtted. Vastav töörühm esitas eelnõu valitsusele aprillis 1996. Kohanimekomisjon tegeles ka praktiliste nimekorraldusküsimustega: andis soovitusi Veeteede Ametile meremadalate rahvapäraste nimede kasutuselevõtuks (kaartidel leidus küllalt palju kunagi Vene või Nõukogude mereväelaste pandud nimesid), koostas talunimede korrastamise juhendi jm. 4.2.1 Kohanimeseadus Kohanimeseadus võeti vastu 11. detsembril 1996 (RT I 1997, 1, 2 jj). See oli rahvusvaheliseltki tähelepanuväärne selle poolest, et kõik kohanimekorralduse põhisätted on koondatud ühte õigusakti. Varem oli kohanimeseadus vastu võetud üksnes Norras 1990. aastal, kuid see ei käsitlenud kõiki kohanimedega seotud aspekte, vaid peamiselt kirjakuju fikseerimise põhimõtteid ja nimede ametlikustamise protseduure.
annaabi.ee 
