Vilde kriitilise realismi "Külmale maale " 1896. Tema peateos on realistlik ajalooline romaan "Mahtra sõda" 1902, mis suure kunstilise jõuga käsitleb Harjumaa 1850. aastate talurahvaliikumist. Vilde on kirjutanud ka meisterlikke novelle ja psühholoogilise romaani "Mäeküla piimamees" 1916. Kõrvuti A. Kitzbergiga rajas ta eesti kunstinõudliku draamakirjanduse. 7. Loovülesanne Pane segiaetud tähtedest kokku raamatus esinenud talunimed. R V G I U Virgu O M S A D O Ä Mädasoo K J R A A Karja H O I K Kohi A A T O L J V Ä S - Väljaotsa
Tihti erinevatel inimestel erinevad nimed. Meresõitjad orientiiriks rannaobjektid, neemed. Teel liikujad nt kõrtsinimed, sillanimed. Tänapäeval liiklussõlmed. Nimepesa. Märkame seda, et sageli nimed moodustavad kobara. Nt Kellamägi, Kellamäe jõgi, Kellamäealune jms. Need pole tihti üksteisega seotud. Kohanimekooslused. Mingil konkreetsel alal tarvitatav nimehulk, mis moodustab terviku. Eestis kaks tüüpi: - Krunditud maad valdav osa Eestist tüüpiliselt talunimed, mille järgi nimetatud loodusobjekte. Tuleneb sellest, et 19. Sajandil mindi üle uuele maaharimissüsteemile. Enne kollektiivsed karjamaad, sellest ajast alates püüti igale talule moodustada krunt. - Lapimaasüsteemile omane sekundaarseid nimesid palju ei ole. Igal heinamaal võib olla omaette nimi. Maade kruntimisega läks palju kohanimesid kaduma, sest uues süsteemis polnud neile enam kohta. Kadusid käibelt 19. Sajandi keskel. Kohanimi teistes keeltes
Rootsi-nimelisi talusid omandavad niisama eestlased kui kõiki muid talusid. Vist ei püsinud rootslased kauemat aega eestlaste seas, vähemalt ei pärandanud nad talusid järeltulevatele põlvedele. Osalt kandis põhjasõda ses suhtes muidugi süüd. See sõda pühkis maa elanikkudest puhtaks, hävitas siis ka viimsed rootslaste jäljed ühtlasi Rootsi valitsusega. Vene valitsuse ajal asusid aja jooksul Rootsi-nimelistesse taludesse eestlased, kuid endised talunimed kestsid mõne üksiku erandiga edasi, nagu viimsest nähtusest Rootsipää küla nimi tunnistust annab, mis nüüd Jorikaks ümber ristitud. Nimetada tuleks veel mitu Rootsi kuninga hauda, näituseks Viru-Nigulas Kunda Lammasmäel, Matsalu lahe ääres Hanila kihelkonnas Saastna Porimäel ja Ridala kihelkonnas Kividepää Puisi külas. Kahe viimase kohta teavad Rootsi muinasjutud, et sinna Rootsi kuningad muiste maetud; Kunda kohta räägib eesti rahvasuu sedasama. Kuna
Kask 11. 1995 seisuga sagedasemad nimed: 1. Tamm (5471) 6. Kukk 2. Saar (4464) 7. Rebane 3. Sepp (3799) 8. Ilves 4. Mägi 9. Koppel 5. Kask 10. Pärn 11. 12. Perekonnanimed pärinevad kohanimedest (sageli talunimed), isikunimedest, loodusest (taimed, loomad), ametinimetustest ja omadustest (nt Pikk, Rõõmus). Perekonnanimed on suures osas lingvistiliselt substantiivid, adjektiive ka palju (Rõõmus, Rikas); on üksikuid verbe (Juhtund, Eitea), adverbe (Viltu, Õkva), pronoomeneid (Meil), numeraale (Neljandik) ja interjektsioone (Kurnau). Aluskääne suures osas nominatiiv ja genitiiv, ülejäänud käändeid vähe. Eestis pole perekonnanimedel tüüpilist malli, vaid
annaabi.ee 
