Miina põgenes mitmelgi korral Pritsu eest, keda ta ei tahtnud endale meheks. Ta läks isegi opman Vinterile teenijaks. Muidugi käisid Päärn ja Prits teda seal vaatamas. Aga peale kosjaliste kaklust ei tohtinud mehed enam Miinat vaatamas käia. Pele seda hakkas aga Vinter ise Miinale ligi tikkuma. Miina käis aga Päärnale kurtmas seda. Ja siis astuski päär Miina eest välja kui Vinter tüdrukule jälle ligi ajas. Ka Miina astus korra Päärna eest välja. Ta nimelt rääkis noore talunikuga, et ta päästaks Päärna kohtunike käest. Seal raamatus esines armukolmnurk Miina, Päärna ja Pritsu vahel. Miina armastas Päärna ja vastupidi. Prits oli õnnetult armunud Miinasse ja tegi kõike, et Miinat väevõimuga endale saada. Aga see oli edutu, sest lõpuks jäid kokku ikkagi Päärn ja Miina.
tahtnud,kuigi mõisnikul oli selline õigus. Talupoeg ei hoolinud Marist kuna ta rentis Mari mõisnikule armukeseks. Talupoeg ei hoolinud Marist kuna ta ei armastanud Marit ja elas temaga koos sellepärast et lastel oleks mõlemad vanemad. Nii oli vanasti kombeks. Mõisnik oli omakasupüüdlik kuna tegi lepingu selleks et Mari endale saada. Mõisnik oli omakasupüüdlik kuna teadis et piimatööstusega rikkaks ei saa, kuid tegi ikka talunikuga lepingu. Talunik hoolis Marist kuna hoolitses Mari eest väga ilusti niikaua kuni nad olid abielus. Talunik hoolis Marist kuna ta hakkas lõpuks kahetsema seda lepingut. 4.Iseloomusta Mari olemust ja käitumist. a) Mari sa hästi läbi mõisnikuga. Kuid Mari suhtus mõisniku kui sõpra aga mõisnik suhtus Marisse kui armukesse. Marile ei meeldind muidugi mõisniku juures käia aga käis ikka. b) Mari ja talunik abiellusid ainult sellepärast et Siis sai Mari kasvatada oma surnud õe lapsi
mooniline suhe. Kui nende elustiilid ja identiteet pole identsed ega toeta teineteist, tekib nende vahel konflikt (näiteks kui mehel on karjäärile orienteeritud või sõltumatu elustiil ja naisel on palgatöötaja identiteet). Nõustamissituatsioonis peab olema teadlik, et konflikti põhjuseks võib olla inimese elustiili/ identiteedi vastuolu tema materiaalsete võimalustega. Näiteks võib olla tegemist talunikuga, kes on pidanud oma majapidamise maha müüma ja asub nüüd tööturule palgatöötajana, kuid ei suuda nii kiiresti muuta oma elustiili ega ettekujutust heast elust. Vahest unistab ta hoopis sellest, et võiks ühel päeval taas jätkata talupidajana. Teiseks näiteks on toetaja identiteediga naine, kes mingil põhjusel peab ise endale leiba teenima. Teadmised selliste konfliktide tekkimise võimalustest aitavad nõustajal aru saada, mis võib takistada inimest tema hea elu saavutamisel.
Et võrrelda erinevate valimisliikide (volikogude, Riigikogu, Europarlamendi) valimistel osalemist, on mõistlikum võtta tulpdiagramm. Kvalitatiivne meetod tuleks valida siis, kui tahetakse keskenduda ühe objekti süvaanalüüsile. Tulemus on n-ö oma lugu, mis on näidiseks või üksikuks juhtumiks mingist laiemast protsessist. Teema Andmed ja meetod Põllumajandusliku tootmise taassünd Intervjuud 35 talunikuga Järvamaal 21. sajandil Vaatlused ja dokumendid KÜdest, kuhu Kui demokraatlikud on korteriühistud? kuuluvad laste vanemad Rikkus ja vaesus Eesti ajalehtede Umbes ühe kuu ühe päevalehe numbrid; kajastuses pealkirjade, fotode ja sisu analüüs Valik ideid õpilaste uurimistöödeks 9. klassi RÕK 2010 ühiskonnaõpetuse ainekavast lähtudes
annaabi.ee 
