kohustusvahekordi võlausaldajatega, kui ta ise ei suuda neid täita, halvamata oma talundi majandamist. 24. märtsil vähendatati põllupidajate tulumaksu 50% võrra. 1932. aastal esitas Eesti Maapanga juhatuse abiesimees Voldemar Johanson (hiljem sama panga president) valitsusele ettepanekud võlastunud talude abistamiseks. Johanson soovitas kõigepealt välja selgitada põllumajandusvõlgade suurus ja iseloom ning leidis, et abistada tuleks ka neid talundeid, kelle võlakoormuse ületas talundi väärtuse. 3 Kriisi lõpp Eestis 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra. Kuigi otsus vallandas lühiajalise ostupaanika, tõi kaasa hindade tõusu ja nullis ära inimeste säästud, oli devalveerimine pikas perspektiivis otstarbekas
8% majanduslikult aktiivset inimest. c) Valitsuse majanduspoliitika. Kuigi puuvilju ja muid kultuure eksporditakse, on impordi osakaal Venezuelas suur. Sisse veetakse teraviljast 70% ja õli sisaldavast seemnest 98%. Venezuela ekspordib USA-sse, Hollandisse, Saksamaale Kolumbiasse ja muudesse riikidesse. Venezuela impordib USA-st, Brasiiliast, Kolumbiast, Saksamaalt ja muudest kohtadest. d) Põllumajandusliku tootmise vormid Venezuelas on postindustriaalne tootmisviis. On palju talundeid ja istandusi, traviljakasvatusi, milles on toimunud spetsialiseerumine. Nendes toodetakse peamiselt maisi, puuvilju ja muid toidukultuure. Mõnel pool on toimunud spetsialiseerumine. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? a) Peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades). 5 Põhilised põllusaagid on suhkruroog, riis, nisu ja sorgo ja peamised puuviljad on banaanid, plataanid, apelsinid, kookospähklid ja mangod
13. sajandist aastani 1561 kuulus piirkond Liivimaa Ordu Karksi foogtkonda, 1585–1621 pärusvaldusena Fahrensbachidele. Põhjasõjale eelnenud näljahäda ja sõja ajal järgnenud katk hävitas suure hulga Alistekunna elanikkonnast (Eesti Entsüklopeedia). Nagu Abjatki, on Halliste kirikukihelkonda esmamainitud 1504. aastal. Halliste kihelkonnas elas 1922. aasta rahvaloenduse andmeil 8998 inimest, talundeid (1925. aasta andmeil) oli 1170 (Pärdi, 2007). Koosseis Halliste ja Karksi moodustasid 1587-1877 kakskikkihelkonna, mille pastoraat oli Hallistes. Valdadest said omavalitsuslikud haldusüksused 1866. aasta vallaseadusega ja algas mõisavaldade liitmine. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal 9 valda: Abja, Kaarli, Kaubi (ka Uue-Pornuse), Vana- Pornuse, Penuja, Uue-Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. 20. sajandil toimusid suuremad muutused Halliste kihelkonna valdades. 1901
uusmaasaajad või need, kes said maad juurde, kolmandik - 43 531 olid reformiga oma maid kaotanud talud ja kolmandik talud, mida uuendus ei puudutanud. Uustalude keskmine pindala oli alla 15 hektari - sellest umbes viis hektarit põldu - ja neist ci saanud just eluloomi, rääkimata alla 10-hektaril istest kääbuscaludest, mida oli ligemale kolmandik. Ka Kolhoose Kolhoosis Staliniga 1949. aasta jaanuaris kohtunud Karotamm kirjutab oma talundeid 641 17,2“Viimaks ütles St., et - saadame nad [kulaklikud] välja. Kuid märkmikus: 1534 seda on23,6vaja teha kiiresti, et see asi küla ei närveeriks mitte kaua 2 079 aega.” 26,7 2 752 Talupoegade 29,9 vastupanu murdmiseks viidi 23. märtsile 1949 2 904 järgnenud31,6nädalal läbi eelpoolkirjeldatud ulatuslik küüditamine. Sellest 3 003 tekkinud33,8 Taludel hirmu oli õhkkonnas
annaabi.ee 
