üsnatavaline naiste vaatamisviis kriitilise või mõnikord ka alternatiivse varjundi. Enamikul niisugustest maalidest, kus põhitemaatika on naised, on nad kujutatud spetsiifiliselt meheliku vaatlemise, meeste tähelepanu objektina ja rahuldavad niivisi meeste huve ning toidavad meeste ihasid, fantaasiaid ja hirme. Muidugi on ka meeste maale naistest, mis sellesse tüüpi ei kuulu, nagu näteks Pissarro maalid puhkavatest talunaistest. Aga väga paljude meeskunstnike , nende seas ka impressionistide maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui flaneurile osaks saab. Teistes maalides avalduvad keerukamad suhted, kus naised pakuvad meestele palju peenemat meelelahutust
Enesesse sulgumine on ju üks viis kuidas kaasaegses maailmas inimlikke väärtusi säilitada. Maaliti kiiresti kuna kardeti ei mälu(pilt) kaob. Impressionistide naised ja naisimpressionistid Enamikel maalidel on naised kujutatud meheliku vaatamise objektina, rahuldavad nii niiviisi meeste huve ja toidavad meeste ihasid. Manet' maalidel omandab naise vaatamine kriitilise või alternatiivse viisi. Aga sellesse tüüpi ei kuulu Pissarro maalid, ntx puhkavatest talunaistest. Renoir' "Vihmavarjud" ergutab mehi mõtlema erootilisi mõtteid juhuslikult kohatud naisest. Tema "Clichy väljak"us on meessoost vaataja kinnitanud oma pilgu mööduva naise näole, nagu tahaks tema külge klammerduda. Renoir' maalil "Looz" istub avara dekolteega, väljapeetud naine ja tema seljataga on tema mees kes vaatab rõdudel olevaid teisi naisi. See justkui annab vaatajale kinnitust et ta võib omakorda
aastal, mil noor shveitsi ärimees Jean Henri Dunant sattus juhuslikult Solferino sõjatandrile Põhja- Itaalias ja hakkas seal korraldama vabatahtlikku abi tuhandetele verises lahingus haavata saanutele. Prantsusmaa ja Austria vahel toimunud lahingus osales üle 300 000 mehe, kellest 40 000 sai viisteist tundi kestnud lahingus kas surma või haavata. Vähesed meditsiinijõud ei tulnud aga oma ülesandega toime. Dunant oli sõjatandril nähtust vapustatud ning moodustas Castiglione küla talunaistest ja juhuslikest läbisõitjatest moodustatud vabatahtliku abistusrühma. Erapooletuna ei eristanud Dunant haavatuid rahvusliku kuuluvuse järgi. Dunantu tegu viis Runase Risti Liikumise loomiseni. 1862: Dunant avaldas Solferino ja Castiglione kogemuste kohta raamatu "Solferino mälestus" Raamatu teesideks olid: 1. Kõikides maades tuleb luua püsivaid vabatahtlikke organisatsioone abistamaks meditsiiniteenistusi sõjaolukorras 2
annaabi.ee 
