Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"talumaju" - 5 õppematerjali

Ehitusfüüsika KT
28
doc

Ehitusfüüsika KT

ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis

Ehitus → Ehitusfüüsika
202 allalaadimist
Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus
46
docx

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus

Ta oli peamiselt akvarellist. 1920-ndail aastail loob huvitava Schveitsi akvarellide seeria. Need on kerges, korrektselt õhulises katmismaneeris läbiviidud tööd. Tema akvarellid pole pelgalt arhitektuurijoonised, neis on maalilist värskust ja elavust . Ta on loonud akvarelle ka Saare-ja Hiiumaast, on jäädvustanud Tallinna Toompead ja all-linna kirikute torne. V.Raam on nimetanud teda esimeseks laiahaardeliseks arhitektuurimaastiku viljelejaks Eestis. Aga ta on jäädvustanud ka vanu talumaju, kõige enam aga Eestimaa kaunist loodust. Karl Burman oli veel 80 aastasenagi reibas ja töövõimeline, kes koos rõmsameelse abikaasaga reipalt polkat tantsis. Huvitav fakt – ta oli ka A.H. Tammsaare naisevend. K. Burmani akvarellitöö K. Burmani disainitud ehitis Arhitektuur ENSV ajal Sündinud Siberis Tomski oblastis metsasteppi rajatud väljarännanud

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Ehitusfüüsika kt-vastused
7
doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse

Ehitus → Ehitusfüüsika
282 allalaadimist
Miks-öeldakse-nii
34
docx

Miks-öeldakse-nii?

5. POTJOMKINI KÜLA Tundnatu autor. Vürst Grigori Potjomkini portree. Ajaloomuuseum, Moskva Väljend Potjomkini küla tekkis XVIII saj lõpul, kui vürst Grigori Potjomkin korraldas 1787. a keisrinna Katariina II-le1 ringreisi Ukrainasse ja Krimmi. Mees olevat lasknud püstitada Dnepri jõe mõlemale kaldale jõukusest pakatavate külade papist ja laudadest makette 2. Nii olevat keisrinna saanud päevasel ajal (öösel ta magas) ligi 100 versta 3 ulatuses laevalt imetleda uhkeid talumaju ja nende taustal rahvariietes jalutavaid mõlemast soost talupoegi. Talurahvas olevat kohale toimetatud 30­40 versta kauguselt ja neil kästud edasi-tagasi jalutada seni, kui keisrinna laev ja saatjaskond silmapiirilt kaovad. Grigori Potjomkin oli varem olnud keisrinna kallim, nüüd aga lihtsalt sõber ja võimukandjana teine mees Venemaal. Vürst tahtnud jätta muljet, et keisrinna valdused on tihedalt asustatud ja seal valitseb üldine heaolu.

Kultuur-Kunst → Ütlus-teadus
1 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Nimede eestistamine. Üleskutsed nimede eestistamiseks põrkus rahva ükskõiksusele. 35 aasta alguses muudeti nimede muutmise kord lihtsamaks. Kõikides maakondades loodi nimede eestistamise bürood, loobuti ka riigilõivust. Propagandatalitus hakkas rõhutama, et eestlastel peab ikka eesti nimi olema. 35-40 a vahetati välja ca 210 000 võõrapärast perekonnanime. Järgmise suurkampaania korras kuulutati välja kodukaunistamine. Linnad ja majad olid üsna räämas. Enamik talumaju lihtsalt palkehitused. Visuaalne pilt ei olnud kuigi ligitõmbav. Kampaanialikkus. Pahatihti muutus see protsentide tagaajamiseks, vallad, maakonnad, linnad hakkasid omavahel võistlema. Nii ulatusliku kampaania korraldamiseks oli aga maj vahendeid liiga vähe. Kampaaniaid oli veel: nt eesti lipud igale majale, rahvariiete ja rahvatavade propageerimine. Kuna tegemist kampaanialikkusega, siis seda ei saa heaks kiita. Survevahenditega selliseid projekte läbi viia ei ole päris õige.

Ajalugu → Eesti uusima aja ajalugu
419 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun