6. Võrdle eesti talurahva õiguslikku ja majanduslikku olukorda (st. õigusi, kohustusi ja võimalusi) aastail 1810, 1840 ja 1870. Mis oli muutunud? · 1810 - õigus vallasvarale, vallakohus, koormiste normineerimine · 1840 - pärisorjus kaotatud, osaline liikumisvabadus, õigus asutada valdasi, nimede saamine. · 1870 - lõplik teorendi kaotamine, majanduslik olukord paranes, talude päriseks ostmine. 7. Millise olid põhilised muutused 19. saj. mõisamajanduses ja talumajanduses? · Mõisamajanduses on üleminek raharendile ja talus on talud talupoegadele, kodused tööd - jääb rohkemaega, uued põllukultuurid, sordiaretus, meierei(piimakari jne. tõuaretus), masinad. 8. Miks oli 19. saj. lõunaeestlane jõukam kui põhjaeestlane? · Erinevad kubermangud, linakasvatus. · parem maa (rohkem metsa), p-eestis on kivine ja pole head mulda. 9. Miks oli raharent talupojale kasulik? Miks mõisnikule? · Miks talupojale?:
Tuhandete aastate pikkuse puisniitude traditsiooni kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil pool- looduslikud rohumaad katsid ühtekokku ligikaudu 1/5 Eesti pindalast. Põllumajanduse intensiivistudes, rasketehnika kasutuselevõtu ja käsitsitöö vähenemisega hakkas looduslike niitude pindala vähenema ning üha enam hakati rajama tootlikumaid kultuurheinamaid. Kuni Teise maailmasõjani oli puisniitudel Lääne-Eesti talumajanduses siiski veel oluline roll. Puisniitude lõplik allakäik algas meil kolhoosikorra saabumisega. Ühismajandid loobusid peatselt hobuste kasutamisest ja käsitööst ning kogu põllumajanduslik tootmine siirdati viljakamatele aladele. Paljud varasemad puisniidud on nüüdseks noored metsad. Kuid põllumajanduse intensiivistumise tõttu kadusid puisniidud ka Rootsis ja mujal. Puisniit on omal vanapärasel kombel säästliku maakasutuse mudeliks siit saadi pidevalt
Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rätikuga kinni seotud, halvas meeleolus, pahandab Jüriga peretütar Maret (Aire Johanson) tuleb õuele, korv käes, Jaak, Jüri Maret ja Jaak lähevad tuppa, Jüri jääb aidatrepile istuma, Aadam Seeliohw tuleb tagasi, tahab peremehe jutule saada
suurendamisse, milleks oli vaja anda põllumehele vajalikku haridust, toob näiteid Prantsusmaalt, Inglismaalt ja Belgiast, kus tänu põllumeeste hariduse kõrgele tasapinnale,ka põllumajandus on teinud suuri edusamme. Talus valitsegu kord ja puhtus. Põllumehe elukutse vajab sügavaid teadmisi ja teaduse aluste tundmist. Põllumehel olgu ühistöö tegemiseks vajalikku vaimu ja tahet. Teiseks tähtsaks programmi osaks oli tootmise edasiarendamine. Jakobson pidas talumajanduses kõige tähtsamaks piimakarjakasvatusele üleminekut. Põhiline sissetulek pidi tulema piimast. Põllul tuli kasvatada võimalikult rohkem sööta karjale. Talumajandus ei või kujuneda ühekülgseks, seepärast tuleb osa põldudest hoida lina all, mis annab head sissetulekut. Põldude viljakust on vaja suurendada maaparanduse, põldheinakasvatuse , parema väetamise- rohkem sõnnikut põldudele. Mullaharimisel tuleb kasutada proovitöödel katsetatud paremaid atru ja äkkeid
...........................................................26 2 SISSEJUHATUS Seapidamine on maailmas enam levinud põhjapoolkeral mõõdukas kliimavöötmes. Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Jaapan. Seakasvatus on sajandite jooksul olnud ka Eesti põllumajanduses nimetamisväärseks tootmisharuks. Eesti Vabariigi algusaastatel sai sigade pidamine talumajanduses arvestatavaks tuluallikaks. [1, lk. 2]. Sigu peetakse põhiliselt sealiha saamiseks. Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatarbimises on ligikaudu 40%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 29% ja linnuliha 23%. Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest, milleks on suur viljakus, lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused
Külgroodusid 6-8 paari, millised servas käändunud lehe tipu suunas. Õied: kahesugulised, valkjad 3-6 kaupa lehtede hõlmades, õitseb mais. Viljad: punakad, valminult mustad, kahe luuseemnega, mürgised. Annab juurevõsu. Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. Meil erilist dekoratiivset tähtsust ei oma. Küll oli h. paakspuu tuntud meie esivanemate seas rahvameditsiinis ja talumajanduses laialdaselt kasutatud taimena. Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) [kvinkvefólia] Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast.
Külgroodusid 6-8 paari, millised servas käändunud lehe tipu suunas. Õied: kahesugulised, valkjad 3-6 kaupa lehtede hõlmades, õitseb mais. Viljad: punakad, valminult mustad, kahe luuseemnega, mürgised. Annab juurevõsu. Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. Meil erilist dekoratiivset tähtsust ei oma. Küll oli h. paakspuu tuntud meie esivanemate seas rahvameditsiinis ja talumajanduses laialdaselt kasutatud taimena. Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. Paakspuukoore leotisega raviti tol ajal laialdaselt levinud sügelisi ja paakspuumarju kasutati kõhulahtistina. Paakspuukoor kõlbas kangaste värvimiseks ja paakspuulehed lammastele ja kitsedele söödaks (sellest ka paakspuu lõunaeesti pärane nimetus vohupaaks (vuohi tähendab kitse.) 57
annaabi.ee 
