Kõrghariduse omandamine, Tartu Ülikool Talurahvakultuur Ajakirjandus Pärimused, muistendid, traditsioonid Kahe kultuuri vahele jäävad: Johann Köler Eesti päritolu kunstnik, kes ei eitanud oma Eesti päritolu. Oli lausa Peterburis tsaari ihukunstnik. Kreutzwald Eesti päritolu ega saksastunud täielikult, kuigi koduseks keeleks oli saksa keel ning naine samuti sakslanna. Kogus kokku muistendeid ja kogus neid raamatusse. Vallakoolid Talulastel tekkis kohustus koolis käia. Vallakogukonnal oli kohustus koole rajada ning leida nendesse õpetajad, ka pidi neile palka maksma. Õppetöö pikkuseks oli kaks-kolm talve. Oli tasuta, õppetasu puudus. Kihelkonnakoolid Oli peale vallakooli, järgmine aste. Oli samuti tasuta, kuid kihelkonna koolid asusid kodudest kaugemal, mis tõttu oli vaja lapsele elukohta, riietust, õpikuid jne. Õpiti lugemist, kirjutamist, laulmist, kehalist kasvatust, hiljem ka ajalugu ja geograafia.
küsimus Friedrich II ajal päevalkorrale, juba 1763 aastal anti välja mõningaid esimesi korraldusi, mis soodustasid talurahva muud tegevust nt talurahva isiklik vabadus pidi olema garanteeritud kui on läbinud vastava ettevalmistuse. ( nt käsitööliseks , sõjameheks, naised kes abiellusid isiklikult vaba mehega). 1760 kaot Preisimaal ka selline talurahva kohustus Gesindezwangdienst- talulaste mõisateenimise kohustus. Omane ka mecklemburis ja Pommes. Idee selles et kõikidel talulastel kohustus mõisas läbida teenimisaeg ( 3-5), sell eest said toitu, peavarju ja riideid. Kui oleks teeninud sulastna vüi teenijatena oleksid nad isegi taludes saanud suuremat teenistust. Mõisates oli see pm piiramatu lisatööjõu (12-14 eluaastased lapsed, neile lisandus ka teotöö). Väga vihatud, 16 saj väga levinud. 1763 Friedrich II selle ka kaot. Friedrich II ürit ka muid rforme teha, mis tagakasid talurahvale
paljud läti talupoegade järeltulijad jõudsid juba linnakoolidesse, mõned gümnaasiumitesse ja üksikud kogunisti ülikoolidesse, kusjuures ülikoolides tuli kõne alla lähim e Tartu Ülikool. Seal tudeerinud lätlasi on hakatud koguni nimetama omaette nimega – terbatnieki. 19. saj II p võib kõnelda korraga paarist-kolmekümnest läti talupojast, kindlasti rohkem kui eestlasi. Tartu Ülikool ei jäänud siiski ainsaks kõrgemaks õppeasutuseks, kus oli võimalik ka läti talulastel õppida, 1851 – Riia vaimulik kool ja Riia vaimulik seminar (kõrgem aste). Vaimulik kõrgharidus. Vastu võeti sinna just ennekõike kohalikke, põlisrahvaste lapsi. Mõeldud muidugi venestamise sihiga – pidi valmistama ette läti ja ka eesti rahvusest Vene õigeusu kirikuõpetajaid. 1862 – Riia Polütehnikum – ainus Balti kubermangudes tegutsenud tehniline õppeasutus. Loomulikult kasvas järk-järgult ka gümnaasiumide arv. Kui alguses ette nähtud 1gümnaasium
annaabi.ee 
