Lev Tolstoi (1828-1910) *sündis neljanda pojana, lapsepõlve veetis ema kaasavarana antud mõisas *peale ema ja isa surma, kolis 1841 pere Kaasanisse tädi juurde. 1845 sai sisse ülikooli teisel katsel, kust lahkus 1847 1851 läbis sõjaväe teenistuse ning alustas korrapärase kirjaniku tööga 1852 ilmus esimene jutustus „Lapsepõlv“ 1855 sõitis Peterburgi, kus ta oli väga oodatud, sest oli endale juba nime teinud 1857 reisis Euroopas 1859-1863 Jasnaja Poljanas asutas talulastekooli, õpetas seal ka ise 1862 armus Sofjasse,kes oli 18aastane. Hiljem nad abiellusid, said 13 last LOOMING: *Oli oma loomeprotsessis väga nõudlik ja põhjalik. Kirjutas teoseid ringi ja jättis pooleli, kui ei meeldinud. *Luigelauluna ilmus aabits 1869 „Sõda ja rahu“ 1877 „Anna Karenina Lõpuaastad: *sattus vastuollu tsaarivalitsuse ja kirikuga, mille tõttu kuulutati ketseriks ja ususalgajaks. See aga suurendas tema populaarsust *Teose ilumusid väljaspool Venemaad
halvasti jne. Ta ei lõpetanud õpinguid ülikoolis, kuna tundis, et ülikool pole talle. Ta läbis sõjaväeteenistuse. 1852 ilmus tema esimene jutustus ,,Lapsepõlv". Tolstoi kogus kiiresti kuulsust ning ta võeti Peterburi kirjanike poolt väga hästi vastu. 1857 rändas ta Euroopas ringi ning nägi Prantsusmaal giljotineerimist, mis muutis täielikult tema mõttemaailma: ta ei olnud enam kõrk ja hakkas elama talupojalikult. 1859 asutas Jasnaja Poljana talulastekooli, et ka talupoegade lapsed saaksid haridust. Oma elu lõpuaastatel sattus ta teravasse vastuollu tsaarivalitsuse ja kirikuga ning ta kuulutati ketseriks. See aga ainult suurendas tema popuaarsust. 1910 lahkust kodust, et jagada talupoegade saatust. Ta suri kopsupõletikku. Tolstoi ei tahtnud suuri matuseid ning ta on maetud Jasnaja Poljana parki talupojakohaselt. Oma loomingus oli ta väga enesekriitiline ja nõudlik, nt kirjutas ta teoseid ümber ja jättis pooleli
õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades, tegi kaks Euroopa reisi ja elas seejärel Jasnaja Polnjas, pühendudes humanistlikele ideedele. Ta oli seisukohal, et Venemaa elu võib muuta vaid inimese kõlbeline ümberkujundamine. Ta avas oma mõisas talulastekooli, asutas vabakasvatuse põhimõtete järgiva pedagoogilise ajakirja ja koostas õpiraamatuid. Teda mõjutasid Rousseau teosed. Ideest kirjutada dekabristide ülestõusu käsitlev jutustus, kasvas välja nelja köiteline ajalooline epopöa ,,Sõda ja rahu". See oli 19. sajandi maailmakirjanduse esimene epopöaromaan. Teos, mille iga osa liigendub omakorda mitmeks jaoks, hõlmab kahtkümmend aastat ning loob Venemaa ja Euroopa ajaloo suurejoonelise panoraami, kuid eeskätt räägib siiski
jutustustes", mis pani aluse ta kuulsusele. (Eesti Entsüklopeedia, lk 215) Läinud erru, liikus ta Peterburi kirjanduslikes ringkondades. Ta tutvus mitme tuntud kirjanikuga ja lootis sellest vaimsete huvidega liitunud seltskonnast palju, kuid pettus peagi. (Vene kirjandus lk 85) 1857. aastal läks Tolstoi pikemale reisile, külastades Prantsusmaad, Sveitsi, Itaaliat ja Saksamaad, mis talle suuremat vaimustust ei jätnud. Venemaale naastes avas Tolstoi 1859. aastal Jasnaja Poljanas talulastekooli. Ta andis välja pedagoogilist ajakirja ,,Jasnaja Poljana", kutsus kooli noori õpetajaid, õpetas ise, kirjutas ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist. Ta kirjutas ka oma peateosed : romaanid ,,Sõda ja rahu" (1864 1869) ja ,,Anna Karenina" (1873 1877). Joonis 4. Lev Tolstoi ,,Sõja ja rahu" kirjutamise ajal 1868. 1862. aastal, kui Tolstoi oli 34-aastane, armus ta 18-aastasesse Sofja Bersi ja tegi