PÕLD KUI ELUKOOSLUS Sissejuhatus Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana. Põllumajandusmaastikul on palju detaile, mis elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust. Rohumaad, põllud ja põldude vahelised loodusliku taimkattega servaalad moodustavad terviku. Paljud liigid kasutavad põldude vahelisi
Majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989)- 40ndate maareformiga kuulutati maa riigi omanduseks, mis pidi tähendama maa muutumist rahva omandiks. Tegelikult sai see maa ja vara sunniviisilise võõrandamise aluseks. Maa ja inventari äravõtmine nõrgendas suuremate talude tootmisvõimet. ; küüditamised (1940, 1949) ja kollektiviseerimine 1940ndatel, mis hävitas E talukultuuri. 50ndatel- esimene puisniitude kadumise põhjus, kuna suurtootmisele üleminekuga kaasnes käsitööst loobumine; nõuk piiritsooni moodustamine, põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine- kui 30ndatel olid haritava maa hulgas suure kaldega nõlvad, mida tollel ajal oli võimalik harida hobusega, siis hiljem maaharimistehnika arenes ja oli mõeldud üha suuremate ja tasasemate põldude harimiseks.
tegemiseks ning väiksematele juurdelõigete andmiseks. Talumaade vähendamisega kaasnes kohati ka kariloomade äravõtmine ning põllutöömasinate tasuta võõrandamine. Kui väideti, et nõukogude reform vähendas talude vahel valitsevat ebavõrdsust, siis tegelikult see nii ei olnud. Maa ja inventari äravõtmine nõrgendas suuremate talude tootmisvõimet. See ei aidanud väiketalupidajaid ja maata inimesi paremale järjele. Eesti talukultuuri hävitamine viidi lõpule kollektiviseerimisega (Kasepalu, 1991). 1950ndatel läbi viidud kollektiviseerimine oli üks esimene puisniitude kadumise põhjus. Peamine puisniitude pindala vähenemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. Intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjus ka Lääne-Euroopas (Kukk, 2004). Eestis aset leidnud maakasutuse ja maastiku mitmekesisuse muutustest on põhiliseks olnud
annaabi.ee 
