Hea, sest võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10a), alumistes kihtides jääaegne. 79. *glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht - moreen(suurima levikuga kvaternaarisete Eestis, savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul veeandlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed(näiteks 1cm, aga ka 4 meetrit). Enamus Lõuna-Eesti talukaevudest(salvkaevud) on nendele kihtidele ehitatud. Surveline ja heade omadustega. 80. Mis on stratotüüp? Tüüpläbilõige, geoloogiline läbilõige, mille alusel määratakse stratigraafilise üksuse (lademe, kihistu vms) piirid ja antakse sellele nimi. Võrreldakse kõiki ülemaailmseid ladejärke. 6 81. Mis on alvar? Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed (30cm)
enam mitte. Hea, sest võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10 a), alumistes kihtides jääaegne. glatsiaalsete setetega seotud pvkiht- moreen ( suurima levikuga kvaternaarisete Eestis, savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul veeandlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed (näiteks 1 cm, aga ka 4 meetrit). Enamus lõuna- Eesti talukaevudest (salvkaevud) on nendele kihtidele ehitatud. Surveline ja heade omadustega *(1) Mis on stratotüüp? oTüüpläbilõige, geoloogiline läbilõige, mille alusel määratakse stratigraafilise üksuse (lademe, kihistu vms) piirid ja antakse sellele nimi.Võrreldakse kõiki ülemaailmseid ladejärke. *(1) Mis on alvar? Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed ( 30 cm) või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad
6) Glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht- moreen ( suurima levikuga kvaternaari- sete Eestis), koosneb savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul vee- andlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed (näiteks 1 cm, aga ka 4 meetrit) Enamus lõuna-Eesti talukaevudest (salvkaevud) on nendele kihtidele ülesehitatud, on Tavaliselt surveline ja heade omadustega. Kvaternaarist varasemad setted 7) Ülemdevoni põhjaveekiht.- ülemdevoni karbonaatsed kivimid, paksus kuni 25 km, kaetud kvaternaarsete setetega, väike nurk Kagu-Eestis, veejuhtivus sõltub kivimite lõhelisusest, veed nii survelised kui vabapinnalised, kohaliku tähtsusega (talud)