Endistel Kure talu maadel laiub kurikuulus kriminaalne nõukogude-aegne karbiküla- potipõllundusrajoon. Otse Maardu linna külje all paikneb kompaktne, külatänava ümber koondunud taludesülem, küla ajalooline tuumik, mis vähemalt viimased viissada aastat on kandnud Rootsi-Kallavere küla nime. See piirkond säilitab midagi 20. sajandi alguse talude päriseks ostmise miljööst, siin on põlispuid, uhkeid kiviaedu, ajaloolisi taluehitisi ja üha laienev muuseum. Suurim väärtus on külalislahke ja oma kodupaika armastav külarahvas, kes teeb vahel koos talgutöid, peab pidusid ja korraldab väljasõite. Tegutseb külaselts, tähistatud on tähtsaid paiku ja välja antud kroonikaraamat. See on koht mida peab kogema… 3. Maardu keemiakombinaat Maardusse rajati keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi,reostas väga suurel määral keskkonda
Õuel asuvas tallis võib näha ajastule iseloomulikke sõiduvahendeid ja suveaidas muinasjuttudest tuttavaid etnograafilisi esemeid (vokid, kangaspuud, kirstud, käsitööd) (Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum... 2009). · Mõniste muuseum (vanim vabaõhumuuseum Eestis) - ainulaadne 19.saj lõpu ja 20.saj alguse maaelu tutvustav etnograafia- ja vabaõhumuuseum. Näha saab huvitavaid 19.saj taluehitisi, külaseppade tööriistu ja palju muud. Muuseumis on võimalus töötada vanaaegsete esemetega - puurida, saagida, kedrata, pesu vaalida, köit valmistada ning õppida, kuidas puud-põõsad aitasid vanasti valu ja viha vastu. Toimuvad talutööde õppepäevad: piima-, puutöö-, leiva-, oina-, lina-ja hobusepäev (Mõniste muuseum... 2009). · Võrumaa muuseum - Püsiekspositsioon annab ülevaate Võrumaa ajaloost, kiviajast tänapäevani
sajandil võimalusi ehitada rehetoa ees ja taga olevaid ulualuseid ja liigtube (Rehemaja tüüp: Vikipedia). 6 Joonis 3. Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu plaan (Tihase 1974: 11) 7 "Kapitalismi tungimisega põllumajandusse süvenes kiiresti talurahva kihistumine, mis täie teravusega avaldus ka elamukultuuri arengus. Jõukamates, eriti päriseks ostetud taludes, võeti kasutusele uuemad ehitusmaterjalid ning püüti taluehitisi, esmajoones elamuid igati täiustada ning ümber ehitada. See avaldus kõigepealt Lõuna-Eestis, kus kapitalismi sissetung põllumajandusse toimus kiiremini. Rendi- ja kehviktalude ehitiste ja elamute areng toimus aga väga visalt" (Tihase 1974: 144). Kambrit hakkasid kõigepealt kasutama peremees ja perenaine koos oma alaealiste lastega, teised täiskasvanud ja vanemad perekonnaliikmed jäid endiselt edasi elutuppa. Tavaliselt tehti soemüür kambrisse risti, mistõttu kamber jagunes kaheks