• teavitada rahvuspargi külastajaid loodus- ja kultuuriväärtustest ning korraldada loodusharidust. Karula rahvuspark • Eesti kõige väiksem rahvuspark. • Kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. • Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. • Olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus, pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. • Loomadest on esindatud pea kõik Eestis elutsevad liigid. • Linde on loendatud ligi 150 erinevat liiki. Kasutatud materjal http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=vilsandi http://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=karula http://et.wikipedia.org/wiki/Karula_rahvuspark http://www.westestonia.ee/magnetid/objekt/a/vilsandi-r ahvuspark/ http://et.wikipedia.org/wiki/Valgep%C3%B5sk-lagle http://www.anniturism.ee/mida-teha-2/ajaloolised-vaatam
loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Karula rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus ning pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Kohalikel elanikel on säilinud väga tugev side maa ja loodusega.
aastal maastikukaitsealana, mis 1993. aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark) Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus, pikk ajalooliselt kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001- 2005. Keskkonnaministeerium küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula rahvuspargi administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast. (Karula rahvuspark) 1.2 Eesmärk Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvupargi eesmärk: 1.Lõuna-Eestile iseloomulike
Valdav rehielamu Eestis sai algusevilja sisseveoks rehetoa kõrvale ehitatud sammastele tugineva lahtise varjualusena (sellest nimetus ka rehialune), mis edasiselt said kindlad palkseinad. 18.saj valgustuslikus õhkkonnas hakkas baltisaksa avalikkus rõhutama pimedate suitsutubade ebatervislikkust. Tehti ettepanek avalikkusele hakata rehielamuid asendama rehest lahus seisvate korstanaga elamutega. See üritus vaibus aadli vastuseisu tõttu. 2.4.Taluhooned uuenevas ühiskonnas Taluarhitektuur oli järjest enam mõjutatud üldisest 19.saj II poole majanduslikust ja kultuurilisest arengust, nt ehitustehnika täiustumine, uute ehitusmaterjalide tulek. Aina enam levis ilma pähikuteta puhas- ehk tappnurk. Eluhoonete seinad tahuti nii seest kui ka väljast siledaks. Aknad ja uksed tehti senisest suuremad ja tugevama raamistusega. Üldiseks said raudhinged ja lingid. Laialdaselt kasutati saelaudu, neist tehti uksi, kaeti kambripõrandaid ja lagesid. 19
annaabi.ee 
